Artikkel 27. jaanuari 2003. a. Foorumis

Ühendused tungivad avalikku poliitikasse

Eelmine aasta oli Eesti kodanikuühendustele edukas mitmel põhjusel. Lõpuks võttis Riigikogu ühtse poliitilise tahte alusel vastu Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK), mis oli üle ootuste tulemus meie poliitilise killustatuse ja vastasseisude oludes.
EKAKi vastuvõtmine andis kindla lähte kodanikuühenduste selle aasta tegevuseks. Et EKAKi põhimõtteid ellu viia, peab valitsus käivitama koos kodanikuühendustega komisjoni, mis hakkab arutama, mida konkreetselt ühiskonna arenguks teha. Just selle komisjoni töö saab olema alanud aastal tähtsaimaks ülesandeks Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlauale (EMÜ).
Aasta jooksul on kodanikuühendused selle komisjoni tööks pingsalt valmistunud. Eelmise aasta aprillis toimunud EMÜ teise suurkogu kodanikuühiskonna ja –ühenduste elujõulisuse dokumendis on fikseeritud olulisim, mis vajab ühist mõistmist ja tööd kodanikuühenduste tegevuse hoogustamiseks. Kõigis esiletoodud valdkondades on töötanud esinduskogu toimkonnad. Oleme loonud tugeva platvormi läbirääkimisteks valitsuse ühiskomisjonis. Meil on välja pakkuda kodanikuühiskonna sihtkapitali idee, mittetulundusühingute töötav tugivõrgustik, kolmas sektor on end tõestanud töökohtade loojana, vabatahtlik töö hakkab muutuma meie elu enesestmõistetavaks osaks, rohkem on korraldatud uuringuid, millega on loodud alus kodanikuühenduste õigusruumi korrastamiseks.
Igapäevaelu on pahatihti veel täis moraalitust, hoolimatust, silmakirjalikkust ja valskust. Kodanikuühendused, mille tegevus saab põhineda üksnes aususel ja usaldusel, tõstsid seevastu kilbile eetilise käitumise ja tegutsemise põhimõtted. EMÜ suurkogul võtsime vastu kodanikuühenduste eetikakoodeksi. Eetilise käitumise ideed on saanud meist paljudele juhiseks. Mitmed ühendused vaatavad eetikakoodeksist lähtuvalt läbi oma töökorralduse põhimõtteid. Enamgi veel - ka mõned erakonnad on need väärtused ausse tõstnud.
Kodanikühendused ei tööta üksnes avaliku võimu suunas. Ennekõike töötame me inimese jaoks, tihti ühiskonna nõrgemate liikmete huvides. Samas aitame kaasa inimeste teadmiste ja mõistmise laienemisele. Me mitte üksnes ei tööta kellegi jaoks, vaid selle töö kaudu püüame üha enam inimesi kaasta meie tegemistesse, jõuda selleni, et räägiksime üha kuuldavamalt kaasa ühiselu korraldamisel. Me kõik peame kasvama kui oma riigi kodanikud. Sel eesmärgil koostas EMÜ esinduskogu hea kodaniku põhimõtted, et me aeg-ajalt mõtleksime, kes ikkagi on hea kodanik ja milline ta peab olema. Need põhimõtted võeti väga hästi vastu koolides, kus nad on õpetajatele abiks sellealaste arutelude läbiviimisel.
Kodanikuühendused ei jäänud aasta jooksul kõrvale ühestki olulisest ühiskonnaelu sündmusest ja andsid neisse kõigisse oma panuse. Euroopa tulevikukonvendi töölehakkamisel moodustati ka vastav kodanikuühenduste konatktgrupp, mis töötas samas rütmis konvendiga. See töö annab Eesti tulevikukonvendi liikmetele teavet, kuidas kodanikud ja ühendused Euroopa ühist tulevikku ette kujutavad. See on toeks poliitikutele osalemaks tuleviku-Euroopa kodanikulähedaseks kujundamisel.
Üha enam avaldus möödunud aastal valdkondlike kodanikuühenduste tahe mõjutada avalikku poliitikat. Teame mitmeid ühispöördumisi valitsuse ja parlamendi poole taotlusega mõne seaduse või seaduseparanduse vastuvõtmiseks, osalemiseks selle väljatöötamisel või tähelepanu juhtimist ühiskonna valupunktidele. On ühendusi, mis on kohtu kaudu välja astunud avaliku võimu omavoli vastu. On märgata kodanikuühenduste olulist aktiivsuse kasvu soovis kaasa rääkida ühiskonna asjades. Poliitikudki on teadvustamas, et ilma ühenduste akseptita on raske otsuseid läbi suruda. Vajame veelgi enam poliitikuid, kes on valmis koostööks kodanikuühendustega, kes teavad, milline on ühenduste roll ühiskonnas, kes ise osalevad aktiivselt ühenduste töös.
Siiski, mitte kõik ei kulgenud möödunud aastal sujuvalt ja tagasilöökideta. Kui eelmisel EMÜ suurkogul avaldus paljutõotav lootus koostöö käivitumiseks siseministeeriumiga, siis õige pea pidime tõdema, et ministeerium tegi vaid sõnu. Me ei liikunud sammugi edasi kodanikuühenduste rahastamise korrastamisel, kuigi isegi valitsuse otsus kohustab ministeeriumi seda tegema. Me ei alustanud dialoogi ühelgi teisel teemal, kuigi selle vajalikkusest räägiti ka ministeeriumis. Aeg-ajalt puhkes hoopis äge väitlus ajakirjanduse vahendusel teemadel, milles koostöö õhkkonnas oleks kiiresti ühisosa ja tulemuseni jõutud. EMÜ esinduskogu tahteavaldused sisuliseks koostööks jäid vastuseta. Siseminsiteeriumil ei ole olnud selleks huvi. Nii ongi kodanikuühiskonna areng Eestis toimunud ennekõike välistoetuste kaudu. Läbirääkimiste ja koostöö asemel on ministeeriumi ja tema soosikute poolt mitmel korral tulnud hoopis räigeid etteheiteid nii kodanikuühenduste kui rahastajate suunas.
Palju tänu võlgneme Balti-Ameerika Partnerlusprogrammile (BAPP), millelele kodanikuühiskonna ideed on lähedased ja nad on pidanud vajalikuks meie tegemisi toetada.
EMÜ on toimetanud ilma suurema meediakärata, tihti jäänud avalikkuse tähelepanu ääremaale. On meeldiv, et ka selles osas on just BAPP oma tuge pakkunud ning võimaldanud avalikkusel saada teavet kodanikuühiskonna asjadest riigis.
Tagasi Põhiseaduse juurde. Sageli antakse rahvale teada, et kõrgema võimu kandmist saab teostada vaid valimiste kaudu. Põhiseaduse mõttest tulenevalt saab ja peab rahvas võimu teostama aga pidevalt. Edukaimalt saab seda teha kodanikeühenduste kaudu, kui ühendused on aktiivsed ja osalevad ühiskonna asjades igapäevaselt, avaldavad oma seisukohti, mõjutavad poliitikuid ja poliitikate väljatöötamist. Kuid mingil juhul ei tohi me alatähtsustada ka valimisi. Rahvas, kes tahab kanda kõrgeimat riigivõimu ei saa ega tohi kõrvale jääda valimistest.
Üsna kindlameelselt ilmutasid kodanikuühendused ennast kohalike valimiste ajal, mille tulemusel jäid alles kohalikud valmisliidud. Samavõrd tulemuslikud ei suutnud me olla Riigikogu valimiste eel, kus EMÜ esinduskogu pöördumine seadusemuudatuseks erakondade avatud valmisnimekirjade asjas ei leidnud võimulolijate toetust. Seda enam peame nüüd keskenduma alanud valimiskampaaniale ning taotlema, et Riigikogusse saaks valitud inimesed, kes mõistavad kodanikuühiskonna olulisust ja selle kaudu jätkusuutliku arengu hoogustumist Eestis.
Me võime tunduda esialgu veel väetid, kuid igal aastal on kodanikuühenduste häält üha enam kuulda. Olen ülimalt veendunud, et üksnes kodanikuühenduste jõuline tegevus ja omavaheline solidaarsus suudavad ära hoida tagasilöögid Eesti demokraatliku arengu teel. Mida kiiremini mõistavad seda poliitikud, seda stabiilsem ja arengusuutlikum saab olema meie ühiskond. Vastasel juhul liigume “kõva käe” võimu alla, kus kodanikuaktiivsus avaldub vaid juhi dikteeritud loosungite järelekordamises.

Agu Laius
EMÜ esinduskogu esimees