Viimasel ajal on meedias palju käsitletud kodanikuühiskonna teemat. Igati õigustatult on tähelepanu keskmes Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon.

Riigikogus heaks kiidetud dokument on unikaalne kogu maailmas.

Kui võrrelda Riigikogus kontseptsiooni heakskiitmise stenogrammi 2001. aasta detsembris ja tänavust arutelu, siis on rõõm märkida, et möödunud kahe aasta jooksul oleme hakanud rääkima sama keelt. Poliitikud on aru saamas, et järgmistel valimistel saavutavad edu erakonnad, kes ilmutavad koostöötahet kodanikuühendustega. Kodanikuühiskonna poole liikumisel on poliitikutel kanda oluline roll ja seda peavad nad tõestama tegudega. Tegudest seni kahjuks eriti palju rääkida ei ole.

Võrdsed partnerid

Kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni eesmärk on, et kodanikuühendused ja avalik võim kujuneksid ühiskonnas partneriteks. See eeldab, et kodanikuühendustele oleks loodud isetoimimist soodustav tegevuskeskkond. See nõuab esmalt olemasoleva olukorra analüüsi, ülevaadet ühendustest ja nende tegevusest ühiskonnas ning ressursside tagamist.

Eestis on registreeritud üle 21 000 ühenduse. Keegi ei tea, kui suured tööandjad ühendused on, kui palju nad kasutavad vabatahtlikku tööd, kui palju raha liigub ühendustes, millise osa nad moodustavad SKP-st, jne. Ühendused on juba aastaid teinud riigile ettepanekuid korrastada ühenduste statistika. Ilma selleta on võimatu rääkida ühenduste rollist ühiskonnas.

Kodanikuühendused on olemuselt mitmekesised. Paljud on asutatud eesmärgiga koondada sarnaste huvidega inimesi ja pakkuda oma liikmetele tuge. Need on sissepoole, liikmete huvides töötavad ühendused. Paljud ühendused huvituvad aga ühiskonna asjadest ja soovivad otsuste väljatöötamisel kaasa rääkida. Seni on määratlemata, millised ühendused võiksid tegutseda avalikes huvides. Vastava ettepaneku Tulumaksuseaduse paragrahv 11 muutmise kaudu on ühendused teinud, kuid see on takerdunud võimukoridorides.

Kui avalik võim peab ühendusi võrdseteks partneriteks, siis peaks ta neid kaasama otsuste ettevalmistamise protsessi. Kaasamine peaks kulgema omavahel kokkulepitud põhimõtete alusel. Ka ettepanekud ühenduste kaasamispõhimõtete väljatöötamiseks on riigivõimule üle antud, kuid nende vastuvõtmine venib.

Vähetähtis ei ole ühenduste rahastamine avalikest vahenditest. Ühenduste survel on siseministeerium kahel aastal uurinud rahastamispõhimõtteid ministeeriumites ja pannud need korrastada. Alustada tuleb kõige segasemast asjast - hasartmängumaksu nõukogust. See umbmäärane ühenduste rahastamisskeem eirab kõiki ühenduste õiglase rahastamise põhimõtteid. Ei saa ju õiglaseks pidada süsteemi, kus ministri mõtetega kooskõlas olevat organisatsiooni rahastatakse mitme miljoni ulatuses, samal ajal jagub teistele vaid paar kuni paarkümmend tuhat krooni ning enamik jääb üldse ilma.

Ettepanekule viia hasartmängumaksust rahastamine ausatele ja õiglastele alustele, ei ole poliitikud reageerinud. Mingi valguskiir siiski paistab - mõned Riigikogu liikmed peavad vajalikuks selle poliitilise rahastamismehhanismi ümberkorraldamist. Tahaks uskuda, et Avo Üpruse ja Urmas Reinsalu väljendatud toetus Kodanikuühiskonna Sihtkapitali asutamisele ei jää vaid valimiseelseks tühjaks poliitiliseks retoorikaks ilma vastavat seaduseelnõu menetlusse andmata.

Pakett kodanikuühenduste tegevust soodustavaid ettepanekuid on laual ja partnerite vastastikune lugupidav suhtlemine eeldab, et esitatud ettepanekuid arutatakse.

Kodanikuühendused on moodsa halduskorralduse võrdväärne osa

Avaliku arvamuse uuringud näitavad, et inimesed sooviksid ühiskonnaelus kaasa rääkida. 31% tunneb soovi Eesti rahva ja riigi seisukohalt oluliste otsuste tegemisel oma sõna sekka öelda, 42% sooviks seda teha mõnikord. On näha, et inimeste ootuste ja võimaluste vahel on tohutu lõhe.

Ühiskondliku leppe protsessi kaudu on käivitatud töötav ja toimiv kaasamis- ja partnerlusvõrgustik. Ühiskondlik lepe on osalusdemokraatia protsess, milles on 56 üleriigilist organisatsiooni, nende hulgas tööandjate ja töövõtjate ühendused, valdkondlikud mittetulundusühenduste katusorganisatsioonid, mitmed erakonnad, avalik-õiguslikud ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid. Ühiskondlik Lepe koos neid seisukohti edasiarendavate Ühiskondliku Leppe Foorumi seisukohtadega (nt maaelu foorumi seisukohad) on alus avatud poliitikadialoogiks ühiskonnas.

Avalikul võimul ei ole vaja enamat, kui vaid selle protsessiga kaasa tulla ja seda koostöös edasi arendada.

Ühiskondliku Leppe ehk avalikkuse positsioonipaberite pakett hariduse, maaelu, laste ja perede ning rahva tervise teemadel on laual. Lugupidav suhtumine kodaniku-ühendustesse eeldab vähemasti ühist arutelu nende ettepanekute üle. Tahaks uskuda, et uue valitsuse üheks tegevuspõhimõtteks kujuneb ka osalemine ühiskondliku leppe protsessis.

Agu Laius