Artikkel 05. aprilli 2002 Postimehes
Vaid poliitikute sõnakõlks?
Räägime pidevalt, et inimesed on võõrandunud võimust, et on vaja tugevdada
demokraatiat. Need teemad on päevakorral igas riigis, eriti hetkel Eestis.
Midagi ei muutu, kui piirdume üksnes valitsuse kirumisega. On vaja ise midagi
teha, et olukorda muuta. Suur roll on siin kanda kolmandal sektoril, ka siis,
kui avalik võim ühendustesse eriti soosivalt ei suhtu.
Oma rolli täitmiseks on mittetulundusühingutel vajalik asuda ühistegevusele
Eesti kolmanda sektori ees olevate probleemide arutamiseks ja oma seisukoha
kujundamiseks sektori edenemist puudutavates valdkondades üldiselt. Selline ühtehoidmine
on vajalik andmaks Riigikogule ja valitsusele märku soovist asuda dialoogi
ja koostööle ning jõudmaks osalusdemokraatia osakaalu suurenemiseni ühiskonna
asjade arutamisel.
Mittetulundusühenduste ekspertrühma poolt pakutud Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua
(EMÜ) idee - alaliselt toimiv ning vastavalt vajadusele erinevaid töövorme
ja informatsiooni vahetamise kanaleid kasutav foorum mittetulundusühenduste
suhtlemiseks ja ühisseisukohtade kujundamiseks - on end aastase töö käigus
tõestanud. Selle koostöövormi raames kord aastas toimuval Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua
suurkogul arutatakse kõige olulisemaid teemasid mittetulundussektori tegevuses
ning püstitatakse ülesanded eelolevaks aastaks. EMÜ suurkogu töötab põhimõttel,
et kõik on kutsutud ja varakult informeeritud arutamisele tulevatest küsimustest,
kõigil on võimalus osaleda piirkondlikult suurkogu ettevalmistamisel ja teha
eeltööd selle õnnestumiseks. Suurkogul osalevad need, kes seda tõesti vajalikuks
peavad.
Eelmisel aastal võeti ühenduste poolt vastu Eesti Kodanikuühiskonna Arengu
Kontseptsioon (EKAK), mis sätestab riigi institutsioonide ja kodanikuühenduste
omavahelised suhted ning dialoogi, koostöö ja partnerluse alused. Ligi aasta
on Riigikogu komisjonid hoogu võtnud EKAKi arutamiseks Riigikogu istungil.
Tänavu keskendub EMÜ suurkogu kodanikuühiskonna elujõulisuse ja kodanikuühenduste
eetikaküsimuste arutamisele. Kui suudame leida lahendusi probleemidele, mis
takistavad kodanikuühenduste tegevust ja arengut, siis oleme suutnud lähendada
ka võimu rahvale, ja mitte vastupidi, nagu mõned poliitikud kipuvad end väljendama.
Kui lepime kokku eetilise tegutsemise põhimõtetes ja järgime neid, siis tõuseb
rahva ja avaliku sektori usaldus kodanikuühenduste suhtes.
Oleme saavutanud, et teema on jõudnud poliitikute retoorikasse. Kuuleme
poliitikuid uhkusega rääkimas e-riigist ja -ühiskonnast, mis pidavat aitama
kodanikul oma arusaamisi poliitikutele ja ametnikele kuuldavaks teha ja avaliku
võimuga suhelda. Kindlasti on sellel oma positiivne iva, kuid miski ei saa üles
kaaluda kodanike ning poliitikute ja ametnike vahetut suhtlemist, dialoogi
ja kaasamist asjade arutamisele ning otsuste ettevalmistamisele. Suurepäraselt
saab seda teha kodanikuühenduste vahendusel. Seetõttu peame e-ühiskonna asemel
hoopis valjemalt hakkama rääkima kodanikuühiskonnast, mille üheks elemendiks
saab olla ka elektrooniline suhtluskanal.
Olemasolevat olukorda ilmestab siiski enim uue hasartmängumaksu seaduse
ettevalmistamine ja vastuvõtmine Riigikogus, näidates selgelt, et poliitikute
sõnad ja teod ei käi sugugi koos. Tunnustades oma esinemistes mittetulundusühenduste
rolli ühiskonnas, valmistasid poliitikud uut seadust ette kabinettides ilma ühendusi
kaasamata. Enamgi veel - ühenduste valjuhäälsetele protestidele ja ettepanekutele
moodustada senise toimiva struktuurita ja vastutuseta hasartmängumaksu nõukogu
asemele konkreetse vastutusega, läbipaistev ja demokraatlik sihtkapital ei
vaevutud 9 kuu jooksul ei reageerima ega ka vastama. Seadus sündis sellisena,
nagu poliitikutele kasulikum oli, jätkab ühenduste ahistamistaktikat nende
tegevuse ja projektide rahastamisel ning vajab peatset ümbertegemist. Eelpool
toodu põhjal ja arvestades, et samasugune olukord valitseb ka kohalikul tasandil,
ei ole raske järeldada, et kodanikuühendused on sunnitud avaliku võimu poolt
korraldatud konkursside tulemused vaidlustama. Seni on meil puudu jäänud
kodanikujulgusest. Samamoodi enam jätkata ei saa.
Eelnevast tulenevalt ei ole vähetähtis, keda me EMÜ suurkogul valime end
esindama ning otsima kanaleid suhtlemiseks poliitikute ja ametnikega. Suurkogul
valitav EMÜ Esinduskogu peab suutma käivitada Eesti Kodanikuühiskonna Arengu
Kontseptsiooni rakendumise ning tegutsema energiliselt, et vähendada neid
tänaseid takistusi, mis ei võimalda kolmandal sektoril olla hetkel Eesti ühiskonna
elujõuline osa ja avaliku võimu võrdväärne partner. Vähetähtis ei ole EMÜ Esinduskogu
roll ka kolmanda sektori ühtsustunde ja solidaarsuse suurendamisel. Ainult
sellisena võetakse meid tõsiselt poliitikute ja avaliku võimu poolt.
Mittetulundusühenduste ühiste sihtide ja neist tulenevate konkreetsete
tegevuste kavandamisel on olulise tähtsusega 7. aprillil Tartus Vanemuise
kontserdisaalis toimuv EMÜ suurkogu. Sinna on oodatud kõik mittetulundusühenduste
esindajad. Suurkogu tulemuslik töö on tagatiseks, et eeloleval aastal astume
Eestis pika sammu kodanikuühiskonna suunas.
Suurkogu päevakorraga ja seal arutatavate dokumentidega saab tutvuda EMÜ koduleheküljel
aadressil www.emy.ee.
Agu Laius
EMÜ Esinduskogu esimees, Jaan Tõnissoni Instituudi direktor
agu@jti.ee
