Väike teejuht mittetulundussektori maailma

Kodanikeühiskond - vaba, demokraatlik, rahumeelne, õiglane, jõukas, arenguvõimeline ning kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt ühiskonnaellu ja poliitikate väljatöötamise protsessi kaasav ühiskond. See definitsioon on ära toodud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonis (EKAK).
Seosed - kõige laiem mõiste seoses mittetulundusliku tegevusega, mis iseloomustab teatud tunnustele (neid võib olla rohkem või vähem) vastavat ühiskonnakorraldust. Sisult sarnane osalusdemokraatiaga. Kodanikeühiskonda ei tohi segi ajada mittetulundussektori või kolmanda sektoriga, sest ta on tunduvalt laiem mõiste.
Alternatiivid - kodanikuühiskond, tsiviilühiskond, osalusdemokraatia. Esimesel juhul on tegemist lihtsalt vaidlusega mitmuse või ainsuse kasutamise suhtes. Ainsus rõhutaks liigselt ühe kodaniku tähtsust, jättes kõrvale paljude kodanike koostöö kui põhilise kodanikeühiskonna tunnuse. Tsiviilühiskond oleks otsetõlge inglise keelest ja tekitaks segadust seoses mõistega tsivilisatsioon. Osalusdemokraatia keskenduks omakorda liigselt võimu teostamise protsessile.
Probleemid - sõna kodanik on Eestis tavakasutuses liigselt seotud kodakondsuse ja selle riigiõigusliku definitsiooniga. Seda pehmendab siiski asjaolu, et sõnal on ka selgelt tajutav laiem tähendus, mida siin püütaksegi rõhutada.

Erasektor - üldmõiste, mis tuleneb avaliku võimu ja erasfääri lahutamisest ning hõlmab endas kahte põhilist koostisosa: ärisektorit ja mittetulundussektorit oma institutsionaalses kogumis.
Seosed - hõlmab nii ärisektorit kui mittetulundussektorit. Põhineb erainitsiatiivil, mida rakendatakse riigivõimu poolt etteantud õiguslikus raamistikus. Arenenud ja avalikult tunnustatud erasektor on kaheldamatult kodanikeühiskonna osa.
Alternatiivid - ehk privaatsektor, head alternatiivi polegi.
Probleemid - üpris sageli kasutatakse seda mõistet kas teadlikult või teadmatusest ainult ärisektori tähenduses. Niimoodi püütakse teinekord alaväärtustada mittetulundussektori tegevust ja selle taga olevat kodanikualgatust (erainitsiatiivi).

Mittetulundussektor - üldmõiste, mis kirjeldab isikute (füüsiliste ja juriidiliste) poolt mitteärilistel eesmärkidel asutatud formaalsete ja mitteformaalsete organisatsioonide kogumit ja selle tegevuse aluseks olevaid põhimõtteid. Põhiline rõhk on mõistes institutsioonide kajastamisel. Mõiste lähtub arusaamast, et ühiskonnas on kolm selgesti eristatavat, kuid omavahel seotud sektorit: avalik, äri- ja mittetulundussektor.
Seosed - tänase arusaama kohaselt on mittetulundussektor üks kodanikeühiskonna koostisosa. Mõistena ei ole ta võrdsustatav mittetulundusühendustega, sest lisaks organisatsioonitüüpidele hõlmab see ka nende tegevuspõhimõtteid ja eesmärke ning erinevusi võrreldes äri- ja avaliku sektoriga. Paljudel juhtudel on täpne piiri tõmbamine kolme sektori vahele raske, kuna koostöö puhul sektorid kattuvad.
Alternatiivid - kolmas sektor, vabatahtlik sektor, valitsusväline sektor. Eelistatav ja tavakasutuses juurdunud alternatiiv on kolmas sektor. Selle kasutamisel jääb probleemiks meie tänapäevases edetabeli- ja võitjakultusekeskses ühiskonnas kolmandaks jäänule paratamatult külge haakuv tähtsusetus või õigemini kaotajamaik. Teised alternatiivid on kitsama, sõnasõnalise tähendusega.
Probleemid - keeleliselt tekitab sageli arusaamatusi sõna mittetulundus. Seda on püütud aeg-ajalt eksitavalt kasutada isiklikku kasu mittetaotleva tegevuse tähenduses, mis eeldab, et tegemist on altruistliku ja täiesti vabatahtliku tegevusega. Õnneks pole sel käsitlusel enam kandepinda ja on üldiselt omaks võetud, et ka mittetulundussektor võib teenuste eest tasu võtta ja töötajatele palka maksta.

Mittetulundusühendused - üldmõiste erinevat tüüpi mittetulunduslikel (mitteärilistel) eesmärkidel moodustatud organisatsioonidele (ühendustele). Hõlmab nii juriidilisi isikuid, juriidiliseks isikuks mitteolevaid ühendusi (seltsingud) kui ka nende võrgustikke.
Seosed - moodustavad mittetulundussektori institutsionaalse selgroo. Neid on erinevas suuruses ja organiseerituse astmes.
Alternatiivid - mittetulunduslikud organisatsioonid, kodanikeühendused, kasumitaotluseta organisatsioonid, vabatahtlikud organisatsioonid, valitsusvälised organisatsioonid, heategevusorganisatsioonid. Esimest kolme võib pidada parimateks alternatiivideks. Kasumitaotluseta organisatsioon on üks enim pakutud alternatiividest, kuid keelelis-loogiliselt pole see parim. Nimelt võivad ka mittetulundusühendused kasumit saada, kuid erinevalt äriühendustest ei tohi nad seda liikmetele jagada.
Probleemid - tulenevalt mõiste väga laiast ulatusest käivad siia alla ka erakonnad, usuühingud, ametiühingud (mille tegevust reguleerivad ajalooliselt välja kujunenud eriseadused) ja riigi ning kohaliku omavalitsuse poolt moodustatud või nende osalusega mittetulundusühendused. Mõnikord tekitab selline käsitlus teatud suhetes (näiteks eelarvest eraldatud summad) segadust ja näitab riigi panust mittetulundussektori arengusse suuremana, kui see tegelikult on.

Kodanikeühendus - kodanike poolt mittetulunduslikel eesmärkidel asutatud organisatsioon. EKAKis kasutatud sünonüümina mittetulundusühendusele.
Seosed - kodanikeühendus kitsamas tähenduses on üks mittetulundusühenduste liik ja eristub juriidiliste isikute või avaliku võimu osalusega mittetulundusühendustest. Kodanikeühendused võivad olla nii juriidilised isikud kui ka tegutseda mitteformaalselt (seltsinguna).
Alternatiivid - tsiviilühendused.
Probleemid - suhteliselt kahemõtteline ja ebatäpne sõnasõnalise tõlgenduse puhul. Esiteks on siin probleem sõnaga kodanik riigiõiguslikus mõttes, teiseks on ebaselge eesmärk - sisuliselt on ka paljud äriühingud kodanikeühendused.

Mittetulunduslik (ühenduste) katusorganisatsioon - juriidiliseks isikuks olev juriidilistest isikutest koosneva liikmeskonnaga ja nende ühiste üldhuvide edendamiseks moodustatud mittetulundusühing. Tavaliselt on moodustamise eesmärgiks esindada liikmete huve tasemel, kus need ise seda efektiivselt teha ei suuda. Lisaks täidavad katusorganisatsioonid ka info kogumise ja vahendamise funktsioone ning teostavad uuringuid ja analüüsivad liikmete tegevuskeskkonda.
Seosed - kuulub mittetulundus-ühenduste hulka ja on õiguslikus plaanis mittetulundusühing. Samas võivad moodustamises osaleda lisaks mittetulundusühendustele ka äriühendused (Kaubandus-Tööstuskoda, EVEA).
Alternatiivid - esindusorganisatsioon, mittetulundusühingute liit või assotsiatsioon. Esimene keskendub ehk liigselt esindusfunktsioonile.
Probleemid - enamasti pole probleeme mõiste sisuga, välja arvatud juhtumitel, kui liikmeteks lubatakse ka füüsilisi isikuid. Sellisel juhul hägustub piir lihtsa liikmesorganisatsiooni ja katusorganisatsiooni vahel. Praktikas on katusorganisatsioonide tegevuses probleeme eelkõige sellega, et juhtkonna tegevus vastaks liikmete huvidele.

Mittetulundusühenduste võrgustik - enamasti käsitletakse võrgustikuna mitteformaliseeritud ühendusi, mille puhul pole juriidilise isiku staatust taotletud. Heaks näiteks on ümarlauad (Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaud (EMÜ)) ja koostöökogud või lihtsalt e-listid. Võrgustik võib olla ka formaliseeritud ja omada põhikirjalaadset dokumenti (EMÜ). Eestis on olulisemaid võrgustikke Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu ühenduste tugikeskuste võrgustik.
Seosed - enamasti on mittetulunduslikud võrgustikud ajutise iseloomuga, kuid nad võivad hõlmata ka äri- ja avaliku sektori tegelasi ja organisatsioone.
Alternatiivid - head alternatiivid hetkel puuduvad.
Probleemid - võrgustikku käsitletakse laiemalt ka koostöövormina ja sellisena on ta üldmõisteks igasugusele struktuurile. Niisuguses käsitluses hõlmab võrgustiku mõiste ka kindla struktuuriga organisatsioone. Tavakasutusega on väike vastuolu, kuna tavaliselt mõistetakse võrgustikuna lõtva mitteformaliseeritud koostööd tegevaid ühendusi.

Mittetulundusühing - mittetulunduslikel eesmärkidel loodud liikmelisusel põhinev õiguslikult registreeritud organisatsioon. Eestis saavad liikmeks olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud.
Seosed - on üks mittetulundusliku tegevuse vormidest sihtasutuste ja seltsingute kõrval, moodustavad suure osa mittetulun-dussektorist. Võivad olla asutatud nii avalikes huvides kui ka ainult liikmete huvides. Eestis registreeritakse mittetulundusühinguna ka juriidiliste isikute (näiteks mittetulundusühingute ja sihtasutuste või äriühingute) liidud.
Alternatiivid - välja on pakutud kasumitaotluseta organisatsioonid või ühendused, samuti vabatahtlikud ühendused ja tulutaotluseta ühendused. Kõik alternatiivid on juba mainitud keeleliste puudustega ega lisa üldmõistele midagi olulist.
Probleemid - põhiliselt on kahte sorti probleeme. Esiteks erinevate tegevussihtidega organisatsioonide asetamine ühe mõiste alla ja selle võrdsustamine igasuguste mittetulundusühendustega (ka seltsingute ja sihtasutustega). Hea oleks piirduda siiski registreeritud organisatsioonidega. Teine probleem on seotud mittetulundusühingute võrdsustamisega avalikes huvides tegutsevate mittetulundusühendustega.

Sihtasutus - teine klassikaline mittetulundussektoris tegutsev organisatsioonitüüp. Erinevalt mittetulundusühingust ei põhine liikmelisusel, vaid on moodustatud vara haldamiseks ja/või kasutamiseks asutamisel määratud mitteärilisel otstarbel. Vara võib olemas olla, kuid seda võidakse ka alles koguma hakata (Kivisilla taastamise fond Tartus). Sihtasutuste kaudu toimub tihtipeale ka mittetulundussektori teiste organisatsioonide töö rahastamine (Avatud Eesti Fond, Eesti Rahvuskultuuri Fond).
Seosed - osa mittetulundusühendustest. Neid ei tohiks segi ajada liikmelisusel põhinevate organisatsioonidega (mittetulundusühingud ja seltsingud), avalik-õiguslike fondidega (Kultuurkapital, Hüvitusfond) ja ärilistel eesmärkidel loodud fondidega (investeerimisfondid, kindlustusfondid).
Alternatiivid - fond, sihtkapital. Fond on küll enim kasutatud mõiste ja pole iseenesest halb, kuid jätab võimaluse ajada sihtasutused segi ärisektoris tegutsevate fondidega.
Probleemid - tavakeeles ja sihtasutuste nimedes kasutatakse sageli lisaks sõnale sihtasutus sõna fond või kapital (Arno Tali Sihtkapital).

Seltsing - mitteregistreeritud ja juriidiliseks isikuks mitteolev kodanike koostöövorm (organisatsioon). Enamikus riikides moodustavad just seltsingud lõviosa kõigist mittetulundusühendustest, kuna nende moodustamine on lihtne ja bürokraatiavaba ning ka tegevust ei piira enamasti bürokraatia.
Seosed - osa mittetulundus-ühendustest. Võivad tegutseda nii avalikes kui liikmete huvides. Võrgustikest eristab neid enamasti väike liikmete arv ja liikmeskonna suhteline püsivus.
Alternatiivid - selts, klubi, koda, ring jne. Kõik alternatiivid on kasutusel ka mittetulundusühingute nimedes, mistõttu on neil raske vahet teha. Mõnikord on peetud heaks alternatiiviks mitteformaalsed ühendused või registreerimata ühendused.
Probleemid - mõiste on veel selgelt juurdumata ja õiguslik regulatsioon alles kehtestatud. Probleemiks on seegi, et paljudel juhtudel ei teadvustata selles vormis tegutsemist üldse (laulukoorid, näitemängutrupid).

Daimar Liiv
EMÜ Esinduskogu asendusliige