Artikkel ajalehte Harjumaa

Elu võimalikkusest Tallinna külje all

Pakast ja tuisku trotsides kogunes paarkümmend Harju kodanikuühenduste entusiasti laupäeval 11. jaanuaril Loksa valda Kolgaküla rahvamajja Harjumaa mittetulundusühenduste ümarlauale vaagima kodanikuühiskonna probleeme nii küla, valla, maakonna kui üleriigilisest aspektist. Eesti Mittetulundusühenduste pidevalt tegutseva Ümarlaua Esinduskogu esimees Agu Laius tutvustas uusi võimalusi ja ülesandeid, mis seisavad kolmanda sektori ees pärast Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsiooni (EKAK) heakskiitmist Riigikogus. Selles sätestatud põhimõtted suhtlemaks avaliku võimuga nii riigi kui kohalikul tasandil, mis peaksid viima osalusdemokraatia tõusule, ei realiseeru ilma kodanikuühenduste enda visa ja aktiivse tööta. Esimesel veebruaril Tallinnas (vt. www.emy.ee) kolmandat korda kokku tulev kodanikuühenduste üle-Eestiline Suurkogu tahab Riigikogu valimiste eel küsida kõigilt erakondadelt nende seisukohti EKAKis määratletud partnerlussuhete rakendamisel avaliku võimu ja kolmanda sektori vahel. Ilma hea koostööta nii seadusloome, rahajagamise, tugisüsteemide, statistika ja teistes konkreetsetes valdkondades kui ka regionaal- ja sotsiaalpoliitikas tervikuna ei suuda ei riik ega kodanikuühendused saavutada elu paranemist Eestis.

Harju ümarlaual olid esindatud vaatenurgad nii Nissi, Saku, Rae, Raasiku, Kuusalu, Loksa valla kui Tallinna ja Loksa linna mätta otsast, kuid tooniandvaks sai küsimus "külaelu võimalikkusest Tallinna külje all". See vähenegi regionaalpoliitika, mida Eesti riik mõnest programmist "äärealadele" suunatud "rahavoogude" kujul ilmutab, jätab Harju maakonna kõrvale kui Tallinna ülevoolavast rikkusest justkui iseenesest osa saama pidava piirkonna. Tegelikult ei tähenda küla asumine nn rikkas vallas üldse mitte sealse maaelu õitsengut, vaid pahatihti hoopis tsentraliseeritud arengutegevust, mis külaelanikud senisestki tööst ilma ähvardab jätta (näiteks tsentraliseeritud koolitoidu jaotusköögid Harjumaa Koolimajade Haldamise AS-i sündides). Suur-Tallinna hiiliv ekspansioon koos Harju maaelu regionaalpoliitiline jätmine puhtalt turumajanduse meelevalda kujutab tõsist ohtu piirkonna inimeste elukvaliteedile. Ümarlaual osalejad pidasidki üheks põhiprobleemiks "Harjumaa kui represseeritava maakonna" staatust. Harju kodanikuühenduste üheks põhiülesandeks peaks saama võitlus maakonna võrdsete regionaalpoliitiliste õiguste eest ("maakond kaob käest ära", nagu Toivo Veenre Harjumaa Tallinna eeslinnaks muutumist kokku võttis). Olgu näiteks toodud kasvõi diskrimineerimine Hasartmängumaksust projektirahade eraldamisel või ka kolmanda sektori enda sees Harju piirkondliku tugisüsteemi puudumine, ehkki Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu Tallinna kontor ka harjukaid teenindab. On harjutud, et Harju saab hakkama. Võibolla ei häiri see ebavõrdne kohtlemine Harjumaa magala-asukate elanikke, kes end tallinlastena identifitseerivad, kuid pärisharjukate jaoks on olukord muret tekitav ja üha halvenemas.

Tänapäeva Eestis ei saa ilma hästi (poliitiliselt) organiseerumata edu saavutada. Ümarlaud pühendaski olulise aja Harju kodanikuühenduste endi sisemiste ressursside suurendamise võimalustele. Ühine oli veendumus, et Harjumaal on mittetulundusühenduste tugikeskuse rolli kohalike ühenduste aktiviste koolitama ja nõustama sobivaim Kodukant Harjumaa, kes aga edukaks tegevuseks vajaks hoopis suuremaid rahalisi ja inimressursse. Kui riik on eraldanud ja eraldab Ettevõtluse Arengu Sihtasutuse kaudu igal aastal sadu miljoneid kroone (2002. aastal 225 milj.) ärisektori arendamiseks, siis panuse Eesti kodanikuühiskonna arengusse on seni teinud välismaised programmid. Vaevalt sellise olukorra jätkumist küll meie riigile auks saab pidada.

Selleks, et poliitikas osaleda ja EKAKis sätestatud põhimõtteid ellu viia peavad kodanikuühendused ja nende esinduskogud ennast tõestama võrdväärsete partneritena nii riigi- kui kohalikule võimule. Vilunud poliitikute ja koolitatud ning hästi makstud ametnike vastu peavad läbirääkimiste laua taha istuma sama profid kolmanda sektori esindajad. Millal ja kas üldse on see võimalik? Agu Laiuse arvates kodanikuühendustel pädevatest esindajatest puudust ei tule. Ka Kodukant Harjumaa juhatuse esinaise Sirje Vinni hinnangul on kohalikud ühendused juba sukakudumisseltsidest väljakasvanud politiseeritumateks organisatsioonideks, kuid kodanikuühiskonna alast koolitust (ja raha selleks) vajaksid nii ühenduste esindajad kui samavõrra ka ametnikud. Seda enam, et raha selleks on riigil olemas, kuid kasutatakse Agu Laiuse hinnangul ebasihipäraselt. Kajamaa seltsi juht Toomas Taimla pidas oluliseks ühelt poolt vallaametnike kui (kohalikele vajadustele vastavate) projektide kirjutajate koolitamist, teiselt aga ühise "omatulutekitamise ideepanga" loomist. Mõlemad pooled koos võimaldaksid hankida raha, aga just selle jaoks, mida kohalike elanike arvates just selles kandis kõige rohkem vaja on, ja mis kokku looks eeldused kohalikule arengule.

Selleks, et Harju mittetulundusühenduste ümarlaud üksnes jututoaks ei jääks, otsustati 25. jaanuaril kell 13 Kajamaa koolimajas (19 km mööda Viljandi mnt. ja sealt Saku poole) uuesti kohtuda, et Harjumaa regionaalpoliitilise päästmise kava (nn Kajamaa doktriin?) välja töötamisele asuda ja ühtlasi EMÜ kolmandaks Suurkoguks valmistuda. Kõik oma kodukandi pärast südant valutavad harjukad on teretulnud Kajamaale oma panust andma (infotel. 050-26627 Toomas või 052-25422 Mihkel).

Mihkel Tiks
Kolgaküla Seltsi esimees