Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua II Suurkogu resolutsioon
EESTI KODANIKUÜHISKONNA JA –ÜHENDUSTE ELUJÕULISUS

Eesti seltside ja ühingute ajalugu ning traditsioonid on väga pikad, ulatudes 19. sajandi keskpaika. Kodanikuühiskonna temaatika on avalikkuse käsitellu jõudnud alles viimastel aastatel. Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua (EMÜ) II Suurkogu peab Eesti kodanikuühiskonna ja –ühenduste arendamisel tähtsaks ning nimetab EMÜ tegevuse lähiaastate prioriteetideks: (1) Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) rakendamist, (2) kodanikuühenduste tegevuse rahastamist ning rahastamissüsteemi korrastamist, (3) mittetulundussektori tugisüsteemi väljaarendamist, (4) mittetulundussektori poolt uute töökohtade loomist, (5) vabatahtlikkuse väärtustamist, (6) kodanikuühenduste tegevust mõjutava õigusruumi täiustamist, (7) mittetulundussektori ning kodanikuühiskonna terminoloogia uuringute läbiviimist, statistika korrastamist ja terminoloogia ühtlustamist.

1. Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamine

Eesti kodanikuühiskonna ja –ühenduste arendamisel ja elujõulisuse tõstmisel on olulisim ülesanne EKAKi rakendamine üleriigilisel ja regionaalsel tasandil ning kohalikes omavalitsustes. EKAKis sõnastatud põhimõtted kiideti heaks esimesel EMÜ koosolekul 3. veebruaril 2001. aastal. Alates 23. aprillist 2001.a. on see dokument Riigikogus. Vaatamata sellele, et EKAK on riikliku dokumendina vastu võtmata, on tegelikkuses selle rakendamine alanud. Kodanikuühendused on juhindunud EKAKi prioriteetidest ja valmistunud asuma dialoogi ning partnerlusel põhinevale koostööle avaliku võimu struktuuridega.
Eesti riik on jõudnud ajajärku, kus ühiskonna tasakaalustatud arenguks ja kodanikuühiskonna ülesehitamiseks vajame ulatuslikke ühiskondlikke kokkuleppeid. Seda kinnitab nii EKAKi väljatöötamine kui ka Suurettevõtjate Assotsiatsiooni ettepanek jõuda rahvusliku kokkuleppeni ühiskonna arengu põhiküsimustes. Avaliku-, äri- ja kolmanda sektori vahelise ühiskonda tasakaalustava kokkuleppe koostamine ja vastuvõtmine on kodanikuühiskonna kujunemise aluseks Eestis.

EMÜ peab oluliseks järgmisi samme:
1.1 EMÜ esinduskogul jätkata sihikindlat tööd EKAKi vastuvõtmiseks Riigikogu poolt.
1.2 EMÜ esinduskogul koostöös EMSLi, Eesti mittetulundusühenduste tugikeskuste võrgustiku, selle mittetulundusühenduste piirkondlike tugikeskuste ja kodanikuühenduste ning avaliku sektori esindajatega jätkata EKAKi ning selles sõnastatud põhimõtete laiaulatuslikku selgitamist, tutvustamist ja elluviimist.
1.3 EMÜ peab vajalikuks lülitumist Eesti ühiskondliku kokkuleppe läbirääkimiste protsessi eesmärgiga jõuda avaliku-, äri- ja mittetulundussektori vahelise kokkuleppeni Eesti arengu põhiküsimustes ning omavahelises partnerluses.

2. Kodanikuühenduste tegevuse rahastamine ja rahastamissüsteemi korrastamine

Kodanikuühiskonna ja -ühenduste elujõulisuse tagamisel on määrava tähtsusega kodanikuühenduste tegevuse rahastamine ja rahastamissüsteemi korrastamine ning ühenduste tegevust mõjutav maksupoliitika. EMÜ taotleb, et kodanikuühenduste rahastamine muutuks avatumaks ja läbipaistvamaks. EMÜ Esinduskogu on selle eesmärgi saavutamiseks esitanud Kodanikuühiskonna Sihtkapitali idee ning avaldanud valmisolekut koostööks avaliku võimuga.

EMÜ peab oluliseks järgmisi samme:
2.1 EMÜ esinduskogul käsitleda esmatähtsa teemana kodanikuühenduste suhtes rakendatavat rahastamis- ja maksupoliitikat ning filantroopia küsimusi.
2.2 EMÜ esinduskogul jätkata tööd ja konsultatsioone riigi esindajatega eesmärgiga saavutada Kodanikuühiskonna Sihtkapitali idee realiseerumine kui üks olulisemaid lahendusi kodanikuühenduste tegevuse ja projektide rahastamise korrastamisel.

3. Mittetulundussektori tugisüsteemi väljaarendamine

Kodanikuühiskonna ja -ühenduste elujõulisust aitab tagada ja toetab kodanikuühenduste ning riigi- ja omavalitsusasutuste koostöös välja arendatav mittetulundussektori tugisüsteem. Eesti riik on aastaid toetanud ettevõtluse tugisüsteemi ja selle arengut. Riigi huvi kolmanda sektori arengu suhtes Eestis peab viima loomuliku ja vajaliku mittetulundussektori ning kodanikuühiskonna tugisüsteemi toetamiseni riigi poolt. Eestis tegutseb 2000. aasta algusest mittetulundusühenduste tugikeskuste võrgustik ja sellesse koondunud üheksa piirkondlikku tugikeskust. Nende tegevuse rahastamine on seni toimunud nii välisrahastajate poolt kui ka omafinantseerimise korras. Hinnatavad on ka mitmete katusorganisatsioonide ja kohalike kodanikuühenduste vastav töö ja kogemused.

EMÜ peab oluliseks järgmisi samme:
3.1 EMÜ esinduskogul arendada edasi koostööd Eesti mittetulundusühenduste tugikeskuste võrgustikuga ning selle piirkondlike tugikeskustega, samuti valdkondade juhtivühenduste ja -võrgustikega.
3.2 EMÜ esinduskogul koos mittetulundusühenduste tugikeskuste võrgustikuga asuda läbirääkimistesse avaliku võimu esindajatega, et saavutada mittetulundussektori tugisüsteemi (piirkondlike tugikeskuste, valdkondade juhtivühenduste ja -võrgustike) väljaarendamine ning riiklik toetamine.
3.3 Pidada Eesti mittetulundussektori tugisüsteemi väljaarendamisel oluliseks arvestada 2000. aasta algusest tegutseva Eesti mittetulundusühenduste tugikeskuste võrgustiku, selle piirkondlike tugikeskuste, katusorganisatsioonide, kohalike kodanikuühenduste töö ja kogemustega.

4. Mittetulundussektori poolt uute töökohtade loomine

Kodanikuühiskonna ja –ühenduste elujõulisus seisneb sektori ja kodanikuühenduste võimes osutada vajalikke teenuseid ning luua sel moel töökohti. Eriti oluline on see Eesti regionaalse arengu suurt ebaühtlust silmas pidades. Vajalik on järjekindel tegutsemine ning koostöö Riigikogu, valitsuse ja kohalike omavalitsustega, et kõrvaldada takistused ning luua tingimused kolmanda sektori kujunemiseks arvestatavaks töökohtade loojaks.

EMÜ peab oluliseks järgmisi samme:
4.1 EMÜ esinduskogul koostöös erinevate kodanikuühenduste, nende liitude ja äriühingutega koguda ja propageerida konkreetseid näiteid mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevusest uute töökohtade loomisel.
4.2 EMÜ esinduskogul koos mittetulundusühenduste tugikeskuste võrgustikuga, piirkondlike tugikeskustega, valdkondade juhtivühendustega ning koostöös riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja ärisektori esindusorganisatsioonidega analüüsida kodanikuühenduste probleeme ja vähese võime põhjusi uute töökohtade loojana ning töötada välja asjakohased ettepanekud.
4.3 EMÜ esinduskogul taotleda mittetulundussektori kui töökohtade looja teema käsitlemist riiklikes arengukavades.

5. Vabatahtlikkuse väärtustamine

Elujõuline kodanikuühiskond väärtustab vabatahtlikkust ning toetab ja stimuleerib igati omaalgatuse avaldumist. Kodanikuühenduste elujõulisuse aluseks on inimeste vabatahtlik ühinemine oma huvide ja väärtuste väljendamiseks ning ühiste eesmärkide saavutamiseks. Vabatahtlik töö kui kodanikuühiskonna alustala vajab Eestis senisest suuremat tunnustust nii riigi kui ka ühiskonna poolt, piisavalt vahendeid ja toetust ning seda võimaldavat õiguslikku ja finantskeskkonda.

EMÜ peab oluliseks järgmisi samme:
5.1 EMÜ esinduskogul kasutada kõiki oma võimalusi vabatahtliku töö tutvustamiseks ja kodanike kaasamiseks ühiskonna probleemide lahendamisele vabatahtlikkuse põhimõttel.
5.2 EMÜ Esinduskogul asuda läbirääkimistesse avaliku võimu esindajatega kujundamaks vabatahtlikku tööd soodustavat õiguslikku ja finantskeskkonda.

6. Kodanikuühenduste tegevust mõjutava õigusruumi täiustamine

Kodanikuühiskonna ja -ühenduste elujõulisuse garantiiks on soodne õigusruum ning kodanikuühiskonna arengut toetavad seadused ja teised õigusaktid. Seetõttu on oluline kodanikuühenduste tegevust mõjutava õigusruumi analüüs ja täiustamine. Tuleb kaasata kodanikke ja kodanikuühendusi seadusloomesse ning saavutada nende aktiivsem osalemine seadusloomes.

EMÜ peab oluliseks järgmisi samme:
6.1 EMÜ esinduskogul koostöös asjaomaste institutsioonide ja avaliku võimu asutustega analüüsida kodanikuühenduste tegevust mõjutavaid õigusakte ning kavandada nende muutmiseks vajalikud algatused ja ettepanekud.
6.2 EMÜ esinduskogul koos partneritega kavandada tegevused kodanike ja kodanikuühenduste kaasamiseks ja aktiivseks osalemiseks õigusloomeprotsessis.

7. Mittetulundussektori ning kodanikuühiskonna uuringute läbiviimine, statistika korrastamine ja terminoloogia ühtlustamine

Kodanikuühiskonna ja -ühenduste elujõulisuse tugevdamine ning sektori pikemaajaliste arenguprioriteetide kavandamine peab tuginema põhjalikele valdkonna analüüsidele ja uuringutele. Need on tulemuslikud üksnes pädeva informatsiooni ja toimiva statistika olemasolu korral. Kodanikuühenduste tegevusest ja rahastamisest selge ülevaate saamiseks vajame korralikku riiklikku statistikat. Ühtlustamist vajab kodanikuühiskonna ja mittetulundussektori terminoloogia.

EMÜ peab oluliseks järgmisi samme:
7.1 EMÜ esinduskogul koostöös teadus-, arendus-, analüüsi- ja uurimiskeskustega kavandada mittetulundussektori ja kodanikuühiskonna konkreetne eesmärgipõhine uurimisprogramm ning taotleda selle rahastamist.
7.2 EMÜ esinduskogul koos asjaomaste organisatsioonide ja asutustega jätkata tööd eesmärgiga korrastada kodanikuühenduste riiklik statistika.
7.3 EMÜ esinduskogul algatada kodanikuühiskonna terminoloogia ühtlustamise programm ja vastav arendusprojekt ning tagada nende realiseerimine.

Vastu võetud EMÜ II Suurkogul 7. aprillil 2002.a. Tartus