Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua III suurkogu

Pöördumine osalusdemokraatia põhimõtete rakendamiseks Eestis

Kodanikeühenduste avatud esindusena taotleme, et avaliku võimu kandjad – Eesti Vabariigi Riigikogu, president, valitsus, kohalikud omavalitsused jt – kuulaksid ja arvestaksid rahva arvamust mitte üksnes valimiseelsel perioodil, vaid toimiksid pidevalt rahvaga koos.

Demokraatia ei piirdu üksnes sõnavabaduse ja õigusega osaleda valimistel. Demokraatia eeldab ka inimeste soovi ja suutlikkust osaleda oma elu ja ühiskonna kujundamisel. Seda võib teha avaliku võimu kaudu või/ja ettevõtluse abil. Paljud soovivad osaleda ühiskonna arendamises kodanikeühenduste (edaspidi: ühendused) kaudu. Kui avalikus sektoris ja ärisektoris teevad inimesed tööd palga eest, siis kodanikualgatuslikus sektoris saavad inimesed lisaks palgatööle anda oma panuse ka vabatahtliku tasuta tööga.

Ajalooliselt on ühendused olnud sageli opositsioonis avaliku võimu kandjatega. Nüüd on suhted muutumas ja püütakse ühiste eesmärkide poole parema elu loomise nimel. Ühenduste ja avaliku võimu ühised eesmärgid on seadustatud Riigikogu otsusega 12. detsembrist 2002 Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonis (EKAK). Kuid peame vajalikuks, et avalik võim ja ärisektor käsitleksid meid võrdväärse partnerina ka ühiskondliku kokkuleppe väljatöötamisel ja teostamisel.

Ühenduste ees seisvad ülesanded on ära toodud Eesti kodanikuühiskonna ja -ühenduste elujõulisuse dokumendis. Ühendused saavad edukalt toimida vaid siis, kui selleks on loodud vastavad tingimused. Osa tingimusi saavad ühendused ise luua ja on seda viimase 11 aasta jooksul ka edukalt teinud. Kuid on veel mitmeid probleeme, mida peab lahendama avalik sektor, et tagada Eestis kodanikuühenduste, kodanikualgatusliku sektori ja kodanikuühiskonna arenemine. Ühenduste tegutsemiseks on loodud tõhus õigusruum ja infrastruktuur, kuid lahendada tuleb veel mitmed küsimused. Seni on Eesti riik suunanud valdava osa investeeringutest avaliku sektori kujundamiseks ja ettevõtluse arendamiseks, jättes kodanikualgatuslikku sektori vaeslapse ossa.

SEADUSLOOME – korrastatud tegevuse alus
Avalik võim on üha sagedamini pöördunud ühenduste poole ettepanekutega kommenteerida mõnda ettevalmistamisel olevat õigusakti.
Eesti mittetulundussektor on juriidliselt määratletud kolme vormiga (mittetulundusühing, sihtasutus ja seltsing) ning vastavate seadustega, mis võimaldavad ühenduste registreerimise ja tegutsemisvabaduse.
Samas on seadused ajast maha jäänud, kuivõrd teevad ainult vormiliselt vahet mittetulundusühingutel ja sihtasutustel. Lahendamata on küsimused, kuidas eristada avalikes huvides tegutsevaid ühendusi erahuvides toimivatest, kuidas eristada riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt loodud ühendusi inimeste, ettevõtete või ühenduste endi poolt loodud organisatsioonidest, milline peab olema väikeste ühenduste ja suurte organisatsioonide aruandlus. On tekkinud olukord, kus ausad ühendused kannatavad mitmetes avaliku võimu poolt loodud ühendustes valitseva ebaeetilisuse tõttu. Muuta tuleb annetuste tegemist puudutavaid seadusi – need on keerulised ja annetamist mittesoodustavad. Paljudel ühendustel on raskusi vabatahtlike kaasamisega seotud kulude hüvitamisega, kuna kehtivate seaduste järgi loetakse kulude tasumine vabatahtlike tuluks.
Soovime, et avalik võim mõistaks, et seaduste järgi peab saama ka elada. Seetõttu tuleb õigusaktide eelnõusid arutada vastavate huvigruppidega ning nendega koos analüüsida ja hinnata seadusloome mõju. Koos ühendustega tuleb oluliselt täiendada ühendusi puudutavaid seadusi.

EKAKi RAKENDAMINE – koostöö avaliku sektoriga
EKAKi väljatöötamine kodanikeühenduste algatusel oli pikk protsess, mis nõudis otseseid rahalisi kulutusi üksnes ühendustelt. Avalik võim ootab ühendustelt rohkem tööd nende elanikkonna gruppide heaks, kellega ametkonnad ise ei suuda, ei taha või ei oska tegeleda, kuid samas ei kuula avalik võim ühenduste soovitusi ega käsitle neid võrdväärsete partneritena. EKAK loob raamistiku ühiseks tegevuseks vajalike ressursside ratsionaalseks kasutamiseks. Ühendused peavad oma ülesandeks arendada koostööd eelkõige kohalikul tasandil, st tuua kokku kohalikud omavalitsused, ettevõtted ja ühendused, et koos arutada ja lahendada kohalikke probleeme.
Soovime, et Riigikogu ja valitsus mõistaksid, et ühendused on oma eesmärkide ning vastutusvõime kaudu ühiskonda edendavad institutsioonid, milleta avalik sektor ei saa demokraatlikult toimida. EKAKi rakendamiseks peab valitsus sellele küsimusele tõsiselt pühenduma ning koos ühendustega läbi töötama järgmised ühenduste tegevussuutlikkust mõjutavad valdkonnad:
- mittetulundusühenduste (mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud) regulaarse (kord 5-10 aasta jooksul) loenduse läbiviimine tuginedes rahvusvaheliselt tunnustatud ning Eestis testitud metoodikale;
- ühenduste tegevust mõjutava õigusruumi korrastamine, mis peab põhinema statistiliste andmete kogumisel ja analüüsil ning uuringutel;
- suhtumise kujundamine ühiskonnas, et heategevus ja annetamine oleksid meie elufilosoofia iseenesest mõistetavad koostisosad;
- kodanikualgatusliku sektori kaudu inimeste tööhõive suurendamine ja vabatahtliku tegevuse väärtustamise kaudu inimeste ühiskonnaelus osalemise suurendamine;
- kodanikualgatusliku sektori tegevus- ja jätkusuutlikkuse suurendamine avaliku sektori ja kodanikualgatusliku sektori poolt ühiselt toetatud tugikeskuste võrgustiku ja korrastatud rahastamissüsteemi kaudu.

UURINGUD JA STATISTIKA – õige ja süsteemne teave
Eesti Statistikaamet kogub andmeid Eestis tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta. Kahjuks ei sisalda kogutav info andmeid ühenduste majandustegevuse, väljastpoolt Eestit saadavate rahaliste vahendite ja omateenitud tulude kohta. Samuti puudub terviklik ülevaade kodanikualgatuslikus sektoris tööd saavate inimeste arvu kohta, nagu ka vabatahtlike arvu ja panuse kohta. Kodanikeühenduste algatusel on alustatud metoodika väljatöötamist ühendustelt igakülgsete statistiliste andmete kogumiseks.
Soovime, et avalik võim mõistaks vajadust teha sõltumatuid uuringuid ja koguda statistilisi andmeid kõikidelt ühendustelt, saamaks terviklikku pilti ühenduste tegelikest majanduslikest, sotsiaalsetest ja organisatsioonilistest ressurssidest, nende panusest Eesti majandusse. Kuni sedalaadi teave on puudulik, saavad riigiametnikud ja poliitikud põhjendamatu üleolekuga suhtuda ühenduste tegelikku tegutsemisvõimesse ja avaldada ekslikke arvamusi kodanikeühenduste vajalikkuse kohta ühiskonnas.

TUGISÜSTEEM – struktuuride ja võrgustike arendamine
Riik on pidevalt toetanud ettevõtluse arenguks loodud tugistruktuuri. Ühendused on pidanud ise hakkama saama. Praeguseks on mitmed mittetulundusorganisatsioonid loonud toimivaid koostöövõrgustikke, selleks ise vahendeid otsides ja välisrahastajate toetust kasutades. See tugisüsteem on aastaid taotlenud toetust riigieelarvest, kuid kahjuks tagajärjetult.
Soovime, et avalik võim tunnustaks olemasolevate võrgustike pädevust ja mõistaks kodanikualgatuse tugistruktuuri toetamise vajalikkust. Peame oluliseks, et riiklike, regionaalsete ja kohalike arenduskeskuste ning programmide oluliste partnerite ja sihtgruppidena nähakse kodanikeühendusi.

VABATAHTLIKKUS – ühine töö ühistes huvides
Ühendustes teevad inimesed ka palgalist tööd, kuid palju tööd tehakse ära selle eest tasu saamata. Seetõttu on ühendused investeerinud hulgaliselt ressursse vabatahtlikkuse arendamiseks Eestis, milleta paljude ühenduste tegevus poleks mõeldavgi.
Soovime, et avalik võim mõistaks, et suurem osa kodanikeühendustes tehtavast tööst alates organisatoorsest panusest kuni oskusteabe rakendamiseni tehakse vabatahtlike poolt. Vabatahtlikkust peab toetama seda motiveeriv seadusandlus ning avalik võim ise peaks oma teenuste pakkumisel rohkem kasutama vabatahtlike oskusabi.

RAHASTAMINE – rahastamismehhanismid ning seda toetavad seadused
Ühendused toovad välisfondidest Eestisse miljoneid kroone aastas, teenivad ise tulu ning saavad annetusi ja toetusi. Lisaks saadakse eraldisi riigieelarvest ning kohalikest eelarvetest. Tänu nendele rahalistele vahenditele suudavad ühendused pakkuda teenuseid ja viia ellu programme, mida riik teha ei suuda.
Ühendused on korduvalt teinud valitsusasutustele ja kohalikele omavalitsustele ettepanekuid riigipoolse rahastamise korrastamiseks ja vastavate põhimõtete avalikustamiseks. Seni ei ole valitsus suutnud välja selgitada ja eristada summasid, mis on läinud ühendustele riigi eelarvest sihtfinantseeringuna, projektide teostamiseks või teenuste ostmiseks. Samuti ei ole suudetud selgitada kodanikualgatuse korras loodud ja riigi või ühenduste poolt loodud mittetulundusühingutele ja sihtasutustele eraldatud summasid.
Soovime, et avalik võim teeks kõik võimaliku, et koos ühendustega lõpetada senine läbipaistmatu rahastamispraktika ning luua ühendustele selged rahastamis- ja aruandlusskeemid, mis arvestaksid ka vabatahtliku töö rahalist väärtust. Peame vajalikuks, et koostöös Vabariigi Valitsusega koostatakse lähiajal mittetulundussektori rahastamiskoodeks ning ühenduste sõltumatuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks luuakse Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

TÖÖKOHTADE LOOMINE – aktiivne tööhõive ühenduste kaudu
Hinnanguliselt annavad ühendused Eestis tööd 4-5 protsendile töötavatest inimestest. Kahjuks on levinud seisukoht, et ühendustes tegutsevad inimesed ei peagi palka saama. Selline lähenemine on võhiklik, sest on võimatu tegeleda pidevalt ja tasuta näiteks turvakodus laste nõustamisega või keskkonna kaitsmisega. Ühendustes tegutsevad inimesed ei saa teha ainult tasuta tööd.
Soovime, et avalik võim mõistaks, et ühendused loovad töökohti ning pakuvad inimestele võimalusi arenguks ja karjääriks samamoodi nagu avalik sektor või eraettevõtted. Seetõttu peavad avalike teenuste osutamist delegeerivad lepingud olema pikemaajalised, projektid olema jätkuvõimalikud ning struktuurifondide vahendid võimaldama töökohtade loomist ühendustes. Toetame teenuste ühtse standardi loomist.

Eesti ühendused usuvad, et esitatud soovide elluviimise kaudu avalduv avaliku võimu tunnustus ja toetus kodanikeühendustele on oluline kogu Eesti arenguks, avalik võim aga saavutab selle kaudu usaldusväärsuse ühenduste ja kodanike silmis.

Ühendused tuginevad oma eesmärkide poole püüdlemisel eetikakoodeksi ja EKAKi põhimõtetele, on avatud dialoogiks ja koostööks kõigi osapooltega, sealhulgas erakondadega. Ühendused tunnistavad avaliku võimu rolli võtta vastu kogu ühiskonda puudutavaid otsuseid, kuid soovivad osaleda võrdväärsete partneritena otsuste ettevalmistamise protsessis.

Vastu võetud Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua III suurkogul
1. veebruaril 2003. aastal Tallinnas