I LÄHTEKOHT

EMÜ Esinduskogu ülesandeks on vastavalt Ümarlaua koosoleku tulemustele:
· saavutada EMÜ koosolekul otsustatu teostamine;
· kavandada tegevusi Ümarlaual väljaöeldud seisukohtade realiseerimiseks;
· pöörata avalikkuse tähelepanu mittetulundusühendusi puudutavatele küsimustele;
· arutleda ja koostada plaanid tegevuskava ettevalmistamiseks ning prioriteetide elluviimiseks vastavalt EKAKis sätestatule;
· korraldada regionaalseid mittetulundusühenduste ümarlaudu saavutamaks kolmanda sektori organisatsioonide ja kohaliku omavalitsuste struktuuride vastastikune koostöö ja mõistmine;
· teha koostööd ja arendada partnerlust avaliku sektoriga, et toetada Eesti kolmanda sektori jätkusuutlikkust ja osalust ühiskondlikes protsessides Eestis.

1. Esinduskogu ülesanded
· Esinduskogu peab suutma adekvaatselt reageerida kodanikeühiskonna põhimõtete jämedatele rikkumistele;
· EMÜ struktuur ja reeglid tuleb järgmiseks ümarlauaks paika seada;
· Esinduskogu tutvustamine ja tunnustamine rahvusvahelisel areenil;
· Tööülesannete võrdsem jaotamine Esinduskogu liikmete vahel;
· Ühenduste klassifitseerimine (tabel lisatud) ja vastava ettepaneku esitamine Statistikaametile.

2. Esinduskogu töösuunad
· EKAK ja sealt tulenevad ülesanded;
· Rahastamine;
· Seadusandlus;
· Avalikkussuhted ehk PR (Info ja teavitus);
· Järgmine EMÜ.

3. Esinduskogu missioon
Esinduskogu ülimaks missiooniks on Eesti riigi areng ühenduste konsolideerimise ja omavahelise koostöö arendamise, infovahetuse, suhtlemise ja ühiste koordineeritud tegevuste kaudu toimiv kodanikeühiskonna kujundamine Eestis.

Missioon ei saa olla liiga üldsõnaline ega formaalne. Ta peab olema selge ja tulenema EKAKist.

Ettepanekud:
· Et inimestel oleks hea elada, et neil oleksid võimalused ennast teostada jne.
· Kaitseme konni.
· Kodanike ühiskonna ülesehitamine.
· Läbi inimeste omaalgatuse võimalikult paljude ühiskonnaliikmete kaasamine üleüldise heaolu tõstmisesse ja ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamisse.
· Kodanikualgatuse igakülgne toetamine selleks vajalike tingimuste (ühenduste rahastamine, infovahetuse jmt) loomise ja arendamise kaudu.
· Anda inimesele õng, mitte kala.
· (Kodanike)ühendustele soodsa tegutsemiskeskkonna loomine (= õnge andmine) võimaldamaks kodanike laiemat osalemist ühiskonna asjade üle otsustamisel.
· Vastuolu vähendamine riigi ja kodaniku vahel, ametnike riigilt kodanike riigile ning oma riigi tunde taastamine.

II ESINDUSKOGU TEGEVUSKAVA 2001-2002:

Tegevuskava on mahukas ja põhjalik. Tuleb võtta ühenduste arendamise riikliku tegevuskava (tööplaani) projekti ettevalmistamisele. Tegevuskava on liigendatum ja tegevused olulisuse alusel prioritiseeritud. Püstitatud on 2-3 konkreetset eesmärki või töösuunda, mida eriliselt rõhutada:

Prioriteet 1: EKAKi rakendus
Esimese etapina on vaja saavutada EKAKi vastuvõtmine Riigikogus ja osalemine selleks vajalikus ettevalmistustöös koostöös Riigikogu vastavate komisjonide ja liikmetega. Lisaks tuleb leida koolitusvõimalused protsessiga seotud inimestele.

Tegevus:
a) EKAKi menetlemine ja vastuvõtmine Riigikogus
· poliitikute kodustamine riigikogus;
· moodustada Esinduskogu töörühm, kes vajadusel osaleb Riigikogus EKAKi menetlemise käigus;
· EKAKi vastuvõtmise järel moodustada Esinduskogu liikmetest, ekspertidest ja riigiametnikest koosnev ühine töögrupp, kes visandab ühise aastase tegevuskava EKAKi elluviimiseks;
· määrata mittetulundussektori esindajad EKAKi rakendamise komisjoni (sh leida vastutajad EKAKi lühiprioriteetide läbitöötamiseks) olles valmis koostööks riigi struktuuridega;
· korraldada töörühma väljaõpe.

b) EKAKi tutvustamine
· EKAKi selgitamine poliitilistes ringkondades koos seoste otsimisega (andmisega) parteide oma põhikirjades. ­ sihtgrupp: Riigikogu liikmed;
· EKAKi tutvustamine kohalikele ühendustel;
· EKAKi rahvaversiooni tutvustamine;
· koolitada välja sõnumitoojad, nn EKAKi – rahvavalgustajad;
· korraldada seminar riigikogulastele, tippametnikele ning erakondadele;
· juhendmaterjalid (Daimar).

c) Kohalikud EKAKid
· kohalike EKAKide koostamise algatamine, koordineerimine, pilootprojektid.

Prioriteet 2: Informatsiooni levik ja teadlikkuse tõstmine (Avalikkussuhted ehk PR)
Üleüldise ühenduste olulisust rõhutava info levitamine, inimeste harimine, isetegemise ja vastutamise tähtsuse selgitamine, ühenduste erialane koolitamine. Kodanikeühiskonna põhimõtete viimine iga inimeseni ja selle propageerimine ning EMÜ tegevuse propageerimine.

a) Propaganda ja info
· ETVs mittetulundussektorit käsitleva regulaarse saatesarja käivitamine;
· EMÜ taotluse esitamine Ringhäälingunõukogule – saated ja programmid mittetulundussektorist;
· Kindla ajavahemiku tagant ilmuv info Esinduskogu tööst ja käsitletavatest küsimustes kindla(te)s väljaandes – (näiteks analoogne väljaanne RiTo);
· Kodanikeühiskonna portaali käivitamine;
· Esinduskogu kodulehekülje koostamine;
· EMÜ infotrükis(t)e ettevalmistamine ja trükkimine;
· Foorum on-line (?);
· Esinduskogu avalikkussuhete skeemi ja taktika väljatöötamine;
· Esinduskogu töö kajastamine läbi organisatsioonide, kelle esindajad on Esinduskogus.

b) Teadlikkus ja taseme tõstmine
· Konkurss " MTS mõistmisele ja toetamisele kõige lähemale jõudnud ametnik";
· Seminar tippametnikele;
· Teadlike ajakirjanike kasutamine.

Prioriteet 3: Rahastamine ja seadusandlus
Nii rahastamise kui seadusandluse korrasolek on aluseks sektori edukamaks arenguks. Järelikult on kõik teemad ühel või teisel viisil nende küsimustega seotud.

a) Rahastamine
· Sihtkapitali seaduseelnõu muutmine seaduseks;
· ühenduste rahastamise korrastamine, sellele kaasaitamine ja määratlemine Eestis;
· õigusloome (praegu 5b) põhirõhuga ühenduste rahastamise põhimõtete väljatöötamisele;
· jälgida valitsuse tegevust (nt kodanikuühenduste riigipoolse rahastamise põhimõtete välja töötamise töörühm) ning reageerida laiendades sellesisulist debatti;
· vastavate ekspertide kaasamine.

b) Õigusloome – seadusandlik initsiatiiv
· Leida Esinduskogust inimesed, kes koordineerivad ettepanekute tegemist (koostöös ekspertidega);
· kehtiva seadusandluse analüüs tulenevalt ühenduste vajadustest koos ettepanekute paketiga nende muutmiseks;
· fikseerida meile olulised seaduseelnõud, monitooring nende menetlemise käigu üle;
· algatada EKAKi lühiprioriteet 7 (avalike teenuste üleandmise põhimõtted, standardid ja õiguslikud garantiid);
· algatada seltsingute seaduse väljatöötamine;
· kutsuda üles ühendusi osalema õigusloome foorumil;
· kutsuda üles ühendusi osalema TOMi kaudu õigusloomes.

Ülesanded Juminda põhjal:

1) Regionaalsed ümarlauad
Kogu protsessi õnnestumisel on väga olulise tähtsusega kohalikul tasandil ühenduste tegevuse ja informeerituse, nende omavahelise koostöö ja koordineerimise hoogustumine ning ühenduste ja kohalike omavalitsuste koostöö ja partnerluse edasiarenemine.
Tegevus:
· leida kohalikul tasandil probleem(id), millele ühendused koos omavalitsustega saaksid lahendusi otsida;
· toetamine, jälgimine, initsieerimine (pilootprojektid);
· kohalike ümarlaudade kogemuse tutvustamine ühendustele ja avaliku sektori ametnikele;
· teiste analoogiliste võrgustike kogemuste tutvustamine piirkondades;
· leida kohalikul tasandil probleem, mille ümber ühingud koos omavalitsustega saaksid lahendusi otsida;
· KOV ja Ühenduste koostöökogemuste tutvustamine (sh osalemine KOV komisjonide töös);
· kohaliku tasandi kokkulepped.

2) EMÜ kodade töökoosolekud
Esinduskogu liikmetel oli kodade töö suhtes erinevad arvamused. Leiti, et me tähtsustame kodasid üle, nende osa on praegu täiesti piisav ning EMÜ koosolekute vahel EMÜ kodadel rolli ei ole. Ettepanekuna pakuti, EMÜ vahepeal kodade töö asemele suunata energia ümarlaudade töö tõhustamisele, mille tulemusena võivad piirkondlikud ümarlauad vajada omaette koda EMÜl.
Ettepanekud ja tegevus:
· üle-eestiliste foorumite koja asutamine EMÜl;
· kodade–spetsiifiliste küsimuste ja probleemide identifitseerimine kodade juhtkonna poolt;
· anda kodadele konkreetsed ülesanded, arutlusteemad, vajadusel eluline probleem;
· anda kodadesse arutlusele ühenduste erinevad vormid ja roll;
· tekitada kodadesse arutamiseks ideede list.

3) Rahvusvahelised suhted ja koostöövõrgustikud
Lisaks kohapealsetele suhetele, on Esinduskogu liikmete ülesanneteks arendada ka suhteid rahvusvaheliste organisatsioonidega ning teiste riikide ühendustega nii selleks, et Eesti näidet tutvustada kui ka selleks, et rahvusvahelisi kontakte ja kogemusi Eestisse tuua.
Tegevus:
· kaardistada olemasolevad võrgustikud ja alternatiivid ümarlaudadele ja infolevikule nii Eesti kui rahvusvahelisel tasandil;
· seminar Iiri ühenduste esindajatega ühenduste & riigi koostöö mudeli rakendamisel (käivitamisel);
· Esinduskogu esinejate osalemine Civicuse aastakonverentsil Vancouveris ja Esinduskogu ning EKAKi tutvustava seminari läbiviimine.

4) Töökohtumised poliitikute ja riigiametnikega, osalemine ühiste töögruppide töös
Areng saavutatakse ainult koos. Seetõttu keskendub Esinduskogu varasemast intensiivsemalt erinevate koostöö mudelite ja projektide kujundamisse ja elluviimisse. Siia alla kuuluvad peamiselt suhted avaliku ja ärisektoriga. Esinduskogu jätkab aktiivset dialoogiotsingut riigi struktuuridega, oma seisukohtade väljatöötamist kolmanda sektori olulistes küsimustes ning sellest avalikkuse ja riigi institutsioonide teavitamist.
Tegevus:
· töörühmade moodustamine teatud probleemide läbitöötamiseks (kaasata avaliku sektori & ärisektori esindajaid;
· Töötada Siseministeeriumi suunal, et saavutada suhete normaliseerumine ja konstruktiivne dialoog;
· Esinduskogu liikmete registreerumine (graafiku alusel) osalemaks Siseministeeriumis toimuvas kodanikeühenduste vestlusringis;
· Teabenõue siseministeeriumile.

5) Uuring, statistika, sektori kaardistamine
Uuringu ettevalmistamine ja läbiviimine, Eesti kolmanda sektori aastaaruande ettevalmistamine ja trükkimine. Uuringu tulemused ning Eesti kolmanda sektori aastaaruande valmimine on nii projekti resultaat kui ka oluline allikas hindamaks projekti tulemuslikkust.
Tegevus:
a) Statistika:
· Analüüsida ühenduste statistika riiklikku süsteemi ning töötada välja ettepanekud selle parandamiseks ning korrastamiseks;
· Algatada ja asuda dialoogi Statistikaametiga – määratlemaks ühenduste kohta vajatavat infot (EMSL).

b) Uuringud:
· Olemasoleva statistika alusel läbi viia korralik kvantitatiivne uuring (sealhulgas taustinfo mittetulundussektori kohta);
· Kirjutada uurimusprojekt ühenduste ja kogu sektori kaardistamiseks ning ühenduste vajaduste, ressursside väljaselgitamiseks;
· Korraldada uuring ühenduste finantseerijate ja rahalise aastakäibe selgitamiseks;
· (päevik)uuring vabatahtliku töö tegemiseks;

6) Eksperdid III sektori valdkonnas
Ekspertide valikul lähtuda konkreetsest vajadusest, mitte tekitada mingit suletud nimekirja.
Tegevus:
· määratleda ekspertiisi vajavad valdkonnad;
· koostada ekspertide nimekiri, andmebaasi loomine;
· käivitada Esinduskogu ekspertgruppide töö:
a) ühenduste rahastamine (maksustamine lahti kirjutada)
b) ühenduste statistika
c) EKAKi monitooring
d) teenuste üleandmine;
· mittetulundussektori ekspertide (a'la kohalike ühenduste juhid) koolitamine valitsuse ja Riigikogu komisjonides läbirääkimise ning suhtlemise oskuste omandamiseks.

7) Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua koosolek 2002
EMÜ koosolek 2002 toimumine ja seal arutatavad teemad on nii projektis kavandatud protsessi jätkusuutlikkuse kui ka senitehtu hindamise allikaks. EMÜ koosolek annab samuti hinnangu kogu protsessi kulgemisele ja edukusele.

Teemad:

1) Sektoriga seonduv seadusandlus ja õigusaktid
Näiteks valitsuse määrus mitteriiklike stipendiumite kohta, tulumaksuvabastuse taotlemise kord. On selge, et see on vajalik kuid vajab enne EMYle laskmist suurt eeltööd. Me peame endale selgeks tegema, mida me saavutada tahame - kas konkreetseid seadusi või põhimõttelisi muudatusi. Seaduste tarbeks on loodud juba TOM ja Foorum.

2) Ühenduste ja mittetulundussektori eetikakoodeks, head tavad ja suhtlemisstandardid, mille tulemusena esitatakse aastakoosolekule sektori eetikakoodeks. See oleks võrreldav eelmise aastaga kui EKAKi naol oli tegemist konkreetse asjaga. Muret võib tekitada, kuidas kujuneb välja arutelu saalis.
Eneseanalüüs ja hea tava järgimine on kolmandas sektoris on väga oluline, sest selle tulemusena peaks paranema ka avaliku sektori ametnike suhtumine, kui ise oma 'mustade lammastega' tegeleme. Eetika võiks siduda ka rahastamisega ning ausate rahataotlemistavadega. Eetikaküsimustega võib tekkida probleeme, seeparast peame tunnused enne kokku leppima, et ei teeks elu vaid keerulisemaks.
Eetika kohta arvati, et see võiks olla kõrvalteema. Kahjuks kõlab see sõnastus natuke nigelalt kui eetikaga tegeleme kõrvalise asjana (Kristina).