SELETUSKIRI KODANIKUÜHISKONNA SIHTKAPITALI SEADUSE JUURDE

SISSEJUHATUS

Kodanikuühendused on Eestis läbi ajaloo olnud olulised ühiskonna edendajad. Ühendustel on erinevatel aegadel olnud oma roll kodanike õiguste kaitsest kuni riigi või kohaliku omavalitsuse teatud ülesannete ülevõtmiseni (sh teenuste delegeerimine). Ühendustelt oodatakse üha sagedamini ka sisulist koostööd, mis eeldab head ettevalmistust ja kiiret reageerimist.

12.12.2002 kiitis Riigikogu heaks Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (edaspidi EKAK). EKAKi rakendamise lähima aja üheks prioriteediks on  kodanikeühenduste  avalikest eelarvetest toetamise ja sellest üldsuse teavitamise süsteemi kaardistamine, korrastamine ja täiustamine. Antud eelnõuga tehakse algust selle prioriteedi elluviimisega.

Seni on ühenduste tegevuse rahastamine olnud võrdlemisi juhuslik. Puudunud on üheselt mõistetavad rahastamispõhimõtted. Peamise kodanikuühenduste rahastaja – Hasartmängumaksu nõukogu – tegevuse sisulised küsimused on senini piisavalt seaduslikult sätestamata ning see on põhjustanud mittetulundusühenduste projektide ja tegevuse toetamiseks ettenähtud riiklike vahendite ebaotstarbekat ja mittesihipärast kasutamist.

Riigikogu poolt moodustatud poliitikutest ja ministeeriumite tippametnikest koosnev Hasartmängumaksu nõukogu pole seni taganud erapooletut ja läbipaistvat süsteemi ühenduste toetamiseks, vahendite eraldamine on toimunud konkreetselt fikseerimata kriteeriumite alusel ega ole olnud läbipaistev.

Hasartmängumaksu nõukogul puuduvad olemasolevates tingimustes võimalused olukorra parandamiseks ning professionaalse ning demokraatliku rahastamisstruktuuri ellukutsumiseks.

Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaud on läbi aastate püüdnud leida võimalusi ühenduste rahastamissüsteemi korrastamiseks. Ühendused soovivad selgetel ja läbipaistvatel põhimõtetel rajanevat rahastamissüsteemi. Selle eesmärgi saavutamisel on oluliseks vahendiks Kodanikuühenduste Sihtkapitali loomine. Loodav sihtkapital tagab ühelt poolt ühendustele suurema kindluse tegevuse planeerimisel, teiselt poolt võimaldab senisest ratsionaalsemalt kasutada hasartmängumaksust laekuvaid vahendeid.

Eelnõu koostas Agu Laius (EMÜ Esinduskogu esimees 2001-2003), seletuskirja koostasid Margit Rosental (EMÜ Esinduskogu esimees 2004-…) ja Eha Reitelmann(EMÜ Esinduskogu rahastamis-ja õigusloome komisjoni aseesimees 2005).

Eelnõu ja seletuskiri on läbi arutatud Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua Esinduskogus ning selle rahastamise ja õigusloome komisjonis.

SEADUSE EESMÄRK

Seaduse eesmärgiks on paremate võimaluste loomine Eesti kodanikuühiskonna arenguks, kodanikeühenduste toetamine hasartmängumaksust ja muudest allikatest laekuvate vahendite jaotusmehhanismi ja -põhimõtete määratlemine.

EELNÕU SISU

Eelnõu on põhijoontes taotluslikult üles ehitatud sarnaselt Kultuurkapitali seadusega.

I peatükis on ära toodud seaduse eesmärgid ning määratletud Kodanikuühiskonna Sihtkapital avalik-õigusliku isikuna.

§ 2 on loetletud Sihtkapitali ülesanded. Sihtkapitali ülesandeks on toetada spordi-, haridus-, kodanikuharidus-, rahvakultuuri-, laste-, noorte-, pere-, terviseedendus-, hoolekandeprojekte, vanurite ning puuetega inimeste projekte ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise projekte, kodanikeühenduste (üksikisikute poolt mittetulunduslikel eesmärkidel moodustatud organisatsioonide) tegevust ja Sihtkapitali nõukogu poolt otsustatud programme, projekte ja üritusi.

Eelnõus toodud valdkonnad kattuvad valdavas osas senises hasartmängumaksu seaduse § 7 lg 2 p 4 toodud valdkondade loeteluga. Seejuures on kultuuriprojektide valdkonda kitsendatud ja piirdutakse rahvakulutuuri projektidega ning meditsiiniprojektide valdkonna asemel räägitakse terviseedendusprojektidest.

Lisandunud on kaks valdkonda Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi haldusalast- kodanikuhariduse ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise projektid, mida seni on rahastatud teistest allikatest.

II peatükis on sätestatud Sihtkapitali vara moodustumine, Sihtkapitali majandustegevus, piirangud vara kasutamises, sihtkapitali tulu jaotamine, tegevuse kontrolli alused.

Sihtkapitali tulude põhiosa moodustavad laekumised hasartmängumaksust vastavalt hasartmängumaksu seaduse § 7 lg 2 p 4.

Sihtkapitali majandustegevuse regulatsioon sarnaneb põhijoontes Kultuurkapitali regulatsiooniga.

Sihtkapitali iga-aastasest tulust eraldab Sihtkapitali nõukogu pärast põhikapitali täiendamist 90 protsenti alakapitalide käsutusse 5 protsenti jääb Sihtkapitali nõukogu käsutusse valdkondade üleste ja vaheliste projektide, programmide ning ürituste finantseerimiseks ning 5 protsenti Sihtkapitali halduskulude ja projektitaotluste ekspertiisikulude katteks.

Sihtkapitali vahendite kasutamise üle teostab järelevalvet kontrollkomisjon, mille koosseisu kinnitab kolmeks aastaks Sihtkapitali nõukogu. Kontrollkomisjon teostab igal aastal juhuvaliku alusel vähemalt 10 % rahastatud projektide sisulist ja finantskontrolli.
Majanduskontrolli Sihtkapitali tegevuse üle teostab Riigikontroll, lisaks on Sihtkapitali nõukogul kohustus kutsuda igal aastal audiitor. Sihtkapital peab raamatupidamise arvestust ja tasub makse seaduste alusel.

III peatükis on sätestatud Sihtkapitali struktuur ja juhtimine.

Sihtkapitali juhib üheksaliikmeline nõukogu, mille koosseisu kuuluvad 1 Vabariigi Valitsuse, 4 Riigikogu ja 4 kodanikeühenduste esindajat.

Valitsuse esindajaks ja ühtlasi nõukogu esimeheks on minister, kelle valitsemisalasse kuulub kodanikuühiskonna temaatika. Riigikogu esindajate hulgas peab eelnõu kohaselt olema võrdselt esindajaid nii koalitsioonierakondadest, kui opositsioonist.

Kodanikeühenduste esindajad valitakse Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua suurkogu poolt.

Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaud (EMÜ) on Eesti mittetulundusühenduste avalik ja avatud koostöövorm mittetulundussektori põhimõtteliste küsimuste arutamiseks ja seisukohtade kujundamiseks ning sektori ja tema üksikute organisatsioonide huvide kaitsmiseks.
EMÜ eesmärgiks on sektori tegevusega seotud üldiste küsimuste (sektori tegevuse õiguslik regulatsioon, sektori rahastamine ja maksupoliitika, soodustused sektori tegevuseks, koostööpõhimõtted riigiorganitega, sektori eneseväärikus, sektori tugisüsteemi väljaarendamine, sektorisisene info- ja kommunikatsioonisüsteem jms) arutamine ja neis seisukohtade kujundamine.
EMÜ on avatud kõigile Eesti mittetulundusühendustele ja EMÜ kaudu toimub pidev avalik arutelu mittetulundussektorit huvitavates küsimustes.
Seetõttu kindlustab kodanikeühenduste esindajate valimine EMÜ suurkogul nende maksimaalse legitiimsuse.

Eelnõu § 10 lg 2 sätestab Sihtkapitali nõukogu ülesanded.

Nõukogu pädevusse kuuluvad Sihtkapitali varade paigutamine ja aastatulu jaotamine. Nõukogu määrab kindlaks ka alakapitalide poolt jaotatavate aastatoetuste piirmäärad. Seejuures on eelnõus erandina välja toodud senises mahus toetuste andmise jätkumine Lastekaitse Liidule ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale kuni katusorganisatsioonide riigieelarvelise rahastamise süsteemi väljatöötamise ja rakendamiseni, et mitte halvendada nende organisatsioonide senist olukorda.

Sihtkapitali nõukogu kinnitab aasta jooksul korraldatavate projektikonkursside kava alakapitalidele, alakapitalide nõukogude koosseisud ja alakapitalide põhimäärused, kantselei põhimääruse ja palgad, kantselei haldus- ja ekspertiisikulude eelarve, kinnitab ja vabastab ametist tegevdirektori.

Sihtkapitali nõukogu analüüsib alakapitalide ja kogu Sihtkapitali tegevuse tulemusi, korraldab tegevusest iga-aastaste ülevaadete avaldamist, kinnitab kontrollkomisjoni koosseisu ja töökorra, kuulab ära komisjoni aruanded, kinnitab projektitaotluste vormid, eelarve struktuuri ja projektide realiseerimise aruanded, teostab järelvalvet alakapitalide töö üle ja lahendab alakapitalide tegevuse kohta esitatud proteste, kinnitab Sihtkapitali aastaeelarve ja aastaaruanded.

Sihtkapitali nõukogu teeb vajadusel ettepanekuid ministeeriumidele, mille haldusalasse kuulub kodanikuühiskonna temaatika ja täidab muid kodanikuühiskonna ja mittetulundussektori arendamist puudutavaid ülesandeid.

Eelnõu § 10 lg 3 kohaselt on nõukogu koosseisu volituste tähtajaks kolm aastat, kusjuures pooled nõukogu liikmed vahetuvad 1,5 aasta järel. Nõukogu koosseisu kinnitab Riigikogu oma otsusega.

Eelnõu § 11 kohaselt on nõukogu liikmetel, v.a Vabariigi Valitsuse esindaja, lubatud kuuluda kuni kahte järjestikusesse koosseisu. Nõukogu liikme töö ei kuulu tasustamisele, neil on aga õigus tööga seotud lähetuste kulude kompenseerimisele.

Eelnõu § 12 sätestab Sihtkapitali nõukogu töökorra.

Eelnõu § 13 on toodud alakapitalide määratlus ja loetelu.

Alakapital on Sihtkapitali struktuuriüksus, mille ülesanne on Sihtkapitali nõukogu poolt konkreetsele valdkonnale eraldatud raha jaotamine konkursside põhjal kodanikeühenduste taotluste alusel.

Taotlusi saavad esitada nii üksikud kodanikeühendused kui ka mitu ühendust koos.

Selline/väljatöötatud regulatsioon loob paremad võimaluse oma projekte esitada väiksematele kodanikeühendustele, samas on võimalik toetada ka katusorganisatsioonide ja võrgustike tööd, kuna projekte saavad esitada katusorganisatsiooni või võrgustikku moodustavad ühendused koos.

Alakapitalide loetelus on toodud ära järgmised alakapitalid:

· hariduse alakapital (hariduse ja kodanikuhariduse valdkond);

· laste ja noorsootöö alakapital;

· spordi alakapital;

· rahvakultuuri alakapital;

· sotsiaalvaldkonna alakapital (hoolekande, vanurite ja puuetega inimeste valdkond);

· soolise võrdõiguslikkuse edendamise alakapital;

· terviseedenduse alakapital.

Eelnõu sätestab võimaluse, et Sihtkapitali nõukogu võib moodustada täiendavaid alakapitale.

Eelnõu § 14 sätestab alakapitali nõukogu koosseisu, ülesanded ja volituste tähtaja.

Alakapitali nõukogu on 5-liikmeline, sinna kuulub üks Sihtkapitali nõukogu liige nõukogu otsuse alusel ja üks esindaja ministeeriumist, mille haldusalasse kuulub alakapitali valdkond.

Kolm alakapitali nõukogu liiget määrab Sihtkapitali nõukogu vastava valdkonna kodanikeühenduste esindajate hulgast. Seejuures esitab võimalike kandidaatide nimekirja Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua esinduskogu.

Valdkonna kodanikeühenduste esindajate nimekirja esitab EMÜ esinduskogu kui Suurkogu poolt valitud organ, mis tegutseb Suurkogude vahelisel perioodil, esindab mittetulundussektorit, viib ellu Suurkogu otsuseid ja teeb koostööd EMÜ partneritega.

Et mitte üheski eelnõus toodud alakapitalide valdkondadest pole Eestis moodustatud ühtset katusorganisatsiooni, mis koondaks valdavat enamust antud valdkonnas tegutsevaid ühendusi ja saaks esitada omapoolsed kandidaadid alakapitali nõukogusse, sätestab eelnõu, et kodanikeühenduste esindajate nimekirja esitab Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaud kui avatud, erapooletu ja mittetulundussektori üldiste küsimustega tegelev koostöövorm.

Eelnõu § 14 lg 2 sätestab alakapitali nõukogu pädevuse.

Alakapitali nõukogu jaotab alakapitali käsutusse antud raha projektitaotluste esitajatele, esitab Sihtkapitali nõukogule toetuste määramiseks sihtkapitali pädevusse kuuluvaid valdkondadevahelisi projekte, jälgib alakapitali poolt määratud toetuste sihipärast kasutamist, koostab alakapitali tegevusest aastaaruande, teeb ettepanekuid Sihtkapitali nõukogule, täidab muid Sihtkapitali nõukogu poolt antud ülesandeid.

Alakapitali nõukogu määrab esitatud projektidele eksperdid.

Ekspertidena kaasatakse alakapitali valdkonnas tunnustatud kodanikeühenduste esindajaid ja teisi spetsialiste, ekspertidena võivad tegutseda ka alakapitali nõukogu liikmed ise.

Eelnõu § 15 sätestab alakapitali nõukogu liikmete õiguse kuuluda kuni kahte järjestikusesse nõukogu koosseisu, nõukogu liikme kinnitamise ja väljaarvamise korra. Nõukogu liikme tööd ei tasustata, tööga seotud lähetuskulud kompenseeritakse ja tema poolt tehtud ekspertiisid tasustatakse üldises korras.

Eelnõu § 16 sätestab alakapitali nõukogu töökorra. Nõukogu liige ei või osaleda otsuste tegemisel, mis puudutavad taotlusi, mille esitajaks või huvitatud osapooleks on ühendus, kuhu ta kuulub.

Eelnõu § 17 sätestab Sihtkapitali kantselei tegevuse.

Kantselei on Sihtkapitali täitev-korraldav organ, mille töökorra kinnitab Sihtkapitali nõukogu.

Kantselei juhiks on Sihtkapitali tegevdirektor, kes esindab Sihtkapitali erivolitusteta, käsutab Sihtkapitali nõukogu otsuste alusel Sihtkapitali vara, täidab Kodanikuühiskonna Sihtkapitali nõukogu otsuseid; annab Kodanikuühiskonna Sihtkapitali nõukogule aru oma tegevusest; esitab Kodanikuühiskonna Sihtkapitali nõukogule kantselei tegevuse aastaaruande ja aastaeelarve projekti; tagab Kodanikuühiskonna Sihtkapitali raamatupidamise arvestuse; võtab tööle ja vabastab töölt kantselei töötajaid; sõlmib lepinguid Kodanikuühiskonna Sihtkapitalist toetuste saajatega; kinnitab kantselei töö sisekorra eeskirjad; tagab Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja alakapitalide nõukogude töö tehnilise teenindamise ja otsuste arvestuse pidamise; sõlmib Kodanikuühiskonna Sihtkapitali nõukogu otsuste täitmiseks ja alusel lepinguid.

IV peatükis on toodud ära rakendussätted.

Sihtkapitali tegevuse alustamiseks kinnitab Riigikogu kahe kuu jooksul seaduse jõustumisest Sihtkapitali nõukogu koosseisu. Sihtkapitali nõukogu kinnitab kolme kuu jooksul seaduse jõustumisest alakapitalide nõukogude koosseisud. Seadus jõustub 2006.a 1. jaanuaril.

EELNÕU TERMINOLOOGIA

Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid.

EELNÕU VASTAVUS EL ÕIGUSELE

Eelnõu ei ole otseselt seotud EL õigusaktidega .

SEADUSE MÕJUD

Seadus muudab ühenduste rahastamispõhimõtted läbipaistvamaks. Hasartmängumaksust laekuvate vahendite kasutamine muutub otstarbekamaks. Kodanikuühendused muutuvad elujõulisemaks ja tugevamaks partneriks Eesti riigile.

SEADUSE RAKENDAMISEKS VAJALIKUD MUUDATUSED JA KULUTUSED

Seaduse rakendamine eeldab Hasartmängumaksu seaduse muutmist.

Seaduse rakendamine toob endaga kaasa ühekordse kulutusena sissemakse Kodanikuühiskonna Sihtkapitali põhikapitaliks.