Tulenevalt Riigikogu Kodukorra

seaduse § 36 lõikest 3 on protokolli

2.päevakorrapunkt avalik

Riigikogu põhiseaduskomisjoni

avaliku istungi protokoll nr 18/178

Tallinn, Toompea

27.september 2005

Koosoleku algus 14.02, vaheaja algus 14.19,

vaheaja lõpp 15.01, koosoleku lõpp 16.01

Juhataja: U. Reinsalu

Nõunikud: 1. päevakorrapunkti juures J.Laidvee, 2. päevakorrapunkti juures T.Runthal

Protokollija: T.Jaago

Võtsid osa: U.Reinsalu, A.Üprus, M.Klaassen, Ü.Kööbi (saabus 15.02), K.Prants (lahkus 14.19), A.Seppik (lahkus 14.19), J.Laur (saabus 14.06), M.Nutt

Puudusid: R.Lepikson, K.Ojuland, E.Sepp

Kutsutud: 1.päevakorrapunkti juures kaitseminister Jaak Jõerüüt, Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Elin Lehtmets, 2.päevakorrapunkti juures Siseministeeriumi kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna peaspetsialist Kaja Kaur, Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse tegevjuht Agu Laius, EMÜ Esinduskogu, seltsing "Magasini 5b" esindaja Andrus Lepp, EMSL-i büroo juhataja Kristina Mänd, EMSL-i liikmeprogrammi juht Urmo Kübar, EMÜ Esinduskogu juhataja, MTÜ noorteklubi "Händikäpp" esindaja Margit Rosental, Siseministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Olivia Taluste, EMÜ Esinduskogu, Eesti Naisteühenduste Ümarlaud esindaja Eha Reitelmann, Eestimaa Rahvuste Ühendus esindaja Timur Seifullen

PÄEVAKORD:

1. Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse ning kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu -701 SE – I lugemise arutelu.

2. Kodanikuühiskonna sihtkapitali seaduse eelnõu - 697 SE – I lugemise arutelu.

3. Istungil algatatud küsimused.

2. U.Reinsalu arvas, et arutelu võiks keskenduda küsimuste ümber, kas ja kuidas eelnõud menetleda.

A.Üprus märkis, et kodanikuühiskonna sihtkapitali seaduse eelnõu menetlemine põhiseaduskomisjonis ei peaks jääma tähelepanuta nii Riigikogu kui laiema avalikkuse ees. Mittetulundusühingute poolt tuntakse puudust riigipoolsest selgest poliitikast ning rahastamise prioriteetidest, millest ajendatuna Eesti Mittetulundusühingute 4.Suurkogu võttis 20.novembril 2004.a vastu otsuse Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ülesannete kohta. Eelnõu on kahetsusväärselt esitatud ainult Res Publica fraktsiooni poolt, kuid selleteemalistest vestlustest on selgunud, et eelnõu on nõus toetama ka teiste fraktsioonide esindajad.

K.Kaur märkis, et EKAK-i üks eesmärke on läbipaistvalt, optimaalselt ja sihipäraselt riigieelarvelistest vahenditest kodanikuühiskonna arengu ning kodanikuühenduste tegevust toetavate rahastamisskeemide väljatöötamine. Käesolev seaduse eelnõu oli arutelul ühiskomisjoni istungil, kus jõuti üksmeelsele järeldusele, et kahetsusväärne on see, et eelnõu esitati sisuliselt ühiskomisjoni tööst ette rutates, e. ühiskomisjoniga kooskõlastamata. Ühendused ei ole selle kohta saanud piisavalt informatsiooni ning selle üle pole olnud avalikku diskussiooni. Tõdeti, et teema on terav ning vajaks kiiret lahendamist rahastamisskeemide tervikliku väljatöötamise näol. Samas tuleks ka analüüsida käimasolevat süsteemi ning läbi arutada kehtiva hasartmängumaksu seaduse olemus.

U.Reinsalu arvas, et kõikide organisatsioonide esindajad peaks esitama oma seisukohad ning arvamuse, mil moel soovitatakse eelnõud edasi menetleda, kas korraldada täiendavaid arutelusid, keda aruteludele täiendavalt kaasata, kas tellida ekspertiise.

A.Laius märkis, et Hasartmängumaksu Nõukogu töö tuleks ümber korralda. Praegu on see läbipaistmatu, mis loob ohtusid korruptsiooniks, sh. ka poliitiliseks korruptsiooniks. Seetõttu on Hasartmängumaksu Nõukogu süsteem kõige vähem välja arendatud rahastamismehhanism kodanikuühendustele. Teised rahastamiskanalid, nagu näiteks Keskkonnainvesteeringute Keskus või Kultuurkapital on paremini välja töötatud. Hasartmängumaksu Nõukogu poolt tehtud muutus rahajagamiseks igal kuul pole toonud selgust, kellele, millises ulatuses raha jagatakse. Omavahel võistlevad väga eriilmelised projektid, mis iseenesest tähendab, et hindamises valitseb subjektiivsus, kuna pole võimalik selgeks teha, kumb on parem projekt. Ei poolda terviksüsteemi väljatöötamist ja arendamist ühegi organisatsiooni poolt. Kodanikuühendusi rahastatakse ka läbi riigieelarve erinevate ministeeriumide prioriteetidest ja tegevussuundadest lähtuvalt, kui leitakse vajadus teatud tegevusse kaasata kodanikuühendusi, äriühinguid või üksikpersoone. See on eripalgeline sellest, mis on sihipäraselt ettenähtud kodanikeühenduste tegevuse rahastamiseks. Terviksüsteemi väljatöötamine eeldaks kogu Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Kultuurkapitali, Integratsiooni Sihtasutuse, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, PRIA jms. problemaatika analüüsi, mis ei oleks ilmselt mõeldav. Oleks vaja hakata tegelema süsteemi üksikute elementidega, et hiljem saavutada nende kooskõla. Tegeleda tuleks hasartmängumaksu seaduse § 7 alusel Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu raha jagamisega. Eelnõu vajaks ilmselt veel arutelu. Küsimus on selles, kas pöörduda tagasi hasartmängumaksu seaduse raamidesse, mis oleks kõige lihtsam lahendus või korraldada ulatuslik arutelu nende valdkondade osas, mida eelnõu veel käsitleb.

M.Rosental märkis, et vajadust ühenduste rahastamispõhimõtteid korrastada, on ühendused väljendanud aastaid. Ühe kiireima lahendina on EMÜ pakkunud Kodanikuühiskonna Sihtkapitali idee, mille kiitis heaks EMÜ Suurkogu 20.nov.2004. IV Suurkogul valitud Esinduskogu on asunud Suurkogu otsust täitma. Koostöös idee autori, A.Laiusega koostati seaduse eelnõu ja seletuskiri, mis saadeti k.a mais kõigile Riigikogu fraktsioonidele palvega eelnõu Riigikogu menetlusse anda. Dokumendid saadeti ka Ühiskomisjonile. Nii enamikest fraktsioonidest kui Ühiskomisjoni esimehelt tulid positiivsed vastused. Kahjuks fraktsioonid ühiselt eelnõu ei esitanud. EMÜ Esinduskogu on teinud Res Publica ja oma eelnõu võrdleva analüüsi. Käimas on eelnõu tutvustamine ühendustele. Toetame eelnõu täiendamist ja kiiret menetlemist.

E.Reitelmann märkis, et esindab täna peale EMÜ ka Eesti Naisühenduse Ümarlauda. Ümarlaud ühendab ligi 200 naisühendust üle Eesti. Tegemist on peamiselt väikeste organisatsioonidega, kes ootavad Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetust ning kui jääda ootama tervikskeemi väljatöötamist, võib tekkida olukord, kus paljud ühendused peavad majanduslikel kaalutlustel oma tegevuse lõpetama. Toetas eelnõu menetlemist.

K.Mänd märkis, et arvamus on läbi arutatud EMSL-i nõukoguga. Ühiskomisjoni arutelude aluseks oli ka rahastamise statistika töörühma arvamus. Kas tegeleda hasartmängumaksu seadusega tervikuna või ühe paragrahviga hasartmängumaksu seadusest, ei ole kellegi poolt ühiselt otsustatud, mistõttu on tegemist personaalse arvamusega. Enne kui hakatakse mingeid muudatusi tegema, peaks otsustama, kas tegeletakse hasartmängumaksu seadusega tervikuna, st. tegeletakse Kunstimuuseumi, olümpiakomitee jms. problemaatikaga. 20.novembril 2004.a. EMÜ Suurkogul võeti vastu idee hasartmängumaksus seaduse baasil sihtkapital luua. Konkreetseid põhimõtteid aga otsus ei sisaldanud. EMSL toetab sihtkapitali ideed, kuid mitte protsessi, mida EMÜ on teinud.

Enamik ühendusi lähtuvad oma plaanides ja tegemistes EKAK-i ühiskomisjoni kokkulepetest. EKAK-i ühiskomisjoni raames võeti vastu otsus, et rahastamisskeemiga tegeletakse tervikuna ning esitati arvamus, et seadus peaks olema osa sellest otsusest. Eirates seda, pandi organisatsioonid, mis EKAK-i ühiskomisjoni kuuluvad, väga halba olukorda, kuna ühenduste juhid peavad selgitama, millega eelnõu näol tegemist on.

Avaldas pettumust eelnõu esitamise üle ainult ühe fraktsiooni poolt. EKAK-i ühiskomisjonis arutatakse küsimused läbi ning võetakse vastu otsused, siis oleks loogiline, et Riigikogu EKAK-i toetusrühm toetaks EKAK-i ühiskomisjoni otsuseid.

Teiseks taunis EKAK-i toetusrühma esimehe A. Üpruse tegevust, kes hoolimata EKAK-i ühiskomisjonis otsustatust algatas Res Publica liikmena eelnõu.

Eelnõu puudutab väga suurt osa ühendusi ning sellise muudatuse esitamine ühe erakonna kaudu teistelt erakondadelt konsensust saamata ning avamata ühtegi arutelu, rääkimata läbi organisatsioonide esindajatega, on läbi mõtlemata ja vastutustundetu samm. Eelnõu tekitatud segadus venitab protsessi veel pikemaks.

Arutelu tuleks alustada sellest, mida ja miks teha ning kas arutada tervikut või osa ning alles siis arutada, kuidas seda teha. Idee vastu, et sihtkapitali oleks vaja, ei ole keegi.

Hasartmängumaksu seadusele tervikuna tuleks teha analüüs. Ei oska öelda, kas seda peaks tegema Riigikontroll või mitte. Analüüsi tulemusena peaks tulema selgus ja seisukoht, kas edasi tegeletakse ühe paragrahviga või küsimusega tervikuna. Küsimust tuleks vaadata rahastamisskeemi osana, sest kõik tänased arutelud viivad selleni, et tegeletakse kosmeetiliste parandustega, kuid sisuliselt ei muutu midagi ja tekivad põhjendamatud lootused.

T.Seifullen märkis, et esindab mitmeid erinevaid rahvusvähemuste organisatsioone ning osaleb istungil rohkem vaatlejana, saamaks teavet erinevate organisatsioonide ja Riigikogu tegevuse kohta, et vähemusrahvuste organisatsioonid ei tunneks ennast teema arutelust kõrvale tõrjutuna.

A.Üprus märkis, et hetkel puudub konsensus, kas hasartmängumaksust laekuvate vahendite jaotamise korda tuleb ümber vaadata lähemal ajal või ei tule. Väikeste ühenduste tegevus seatakse küsimärgi alla, kui nad peavad kaks aastat ootama rahastamise põhimõtete ja skeemide selgitamist ning siis olema võib-olla ikkagi samasuguses olukorras, milles täna, kõrvale lükatud suurte ühenduste poolt. Ühenduse suurus ei peaks olema peamine argument rahastamise otsustes.

Kodanikuühiskonna teema on jõudnud taas põhiseaduskomisjoni ja loodetavasti ka Riigikogu täiskogusse. Oleme näidanud head tahet arutada küsimust kodanikuühendustega ja erakondadega.

M.Klaassen tänas hr. T.Seifullenit sisuka lähenemise eest problemaatikale. Eelnõu olemuse vajalikkuses ei teki kahtlusi. Kui aga eelnõu täiskogusse esitatakse, on võimalik, et eelnõu lükatakse I lugemisel tagasi ning sellega antakse ühiskonnale väga halb signaal, nagu parlament ei sooviks küsimusega tegeleda. Enne eelnõu täiskogusse esitamist tuleks teha eeltööd, et saavutatakse teatud konsensus, et opositsioonis oleva erakonna esitatud eelnõu I lugemisel tagasi ei lükata.

J.Laur märkis, et eelnõu esitamine ainult Res Publica poolt ei aita kaasa konsensuse loomisele. Sotsiaaldemokraatlik erakond toetab eelnõu põhimõtteid. Hasartmängumaksu Nõukogu liikmena kinnitas, et raha ei jagata oma semudele või erakondlikest eelistustest lähtuvalt.

Süsteem ei ole kõige õigem seetõttu, et siin peaks olema teatud isekorraldus, omavalitsuselement, kuidas kodanikuühiskond end korraldab.

A.Laius märkis, et subjektiivsetele otsustele tähelepanu juhtimisega ei osutatud otse Hasartmängumaksu Nõukogule, kuna tegelikult tehakse kogu töö ära kolme ministeeriumi ametnike poolt ning subjektiivsuse aspekt tuleb sisse ennekõike sealt, sest Hasartmängumaksu Nõukogu ei suuda sadu projekte, mille kohta ühe kuu vältel rahaeraldusi tehakse, sisulise süvenemisega läbi vaadata, et saaks väita, et rahaeraldised on tehtud kõige parematele projektidele. Süsteem on selline, mis ei võimaldagi seal paremaid otsuseid teha.

M.Nutt märkis, et ei ole Isamaaliidu fraktsiooni esindajana valmis arvamust avaldama, kas see kontseptsioon on kõige otstarbekam või mitte, sest valikuvõimalusi on kindlasti rohkem ja kõikehaarava süsteemi ülesehitamisel on kahtlemata omad kitsaskohad. Ei tahaks kriitiline olla Res Publica suhtes, kuid ühiskondlikku närvi puudutavate küsimuste puhul ei ole võib-olla konsensuse saavutamine võimalik, kuid erinevate erakondade esindajatega läbi rääkimine on oluline enne, kui eelnõu menetlema hakatakse. Eelnõuga peaks tingimata edasi tegelema, kuid kiirustades võtta vastu seadust, mille puhul pool ühiskonnast tunneks ennast rahulolematuna, ei ole otstarbekas.

U.Reinsalu märkis, et kevadel, kui seaduse eelnõu saadeti parlamendi fraktsioonidele, toimusid kohtumised kõigi Riigikogu fraktsioonide esindajatega. Kõik peale Res Publica fraktsiooni ei soovinud eelnõu algatajad olla.

A.Üprus täpsustas, et esmalt saadeti ettepanek EKAK´i toetusrühma poolt fraktsioonidele arutada ideed. Sisulist arutelu selle kohta pole toimunud, kuna toetusrühma esindajaid oli väga vähe kohal. Kui ei olnud enam muid võimalusi peale eraviisiliste vestluste, paluti Res Publica fraktsiooni toetust ning fraktsiooni esimehe toetusel kutsuti kokku ka teiste fraktsioonide esindajad. Arutati põhimõtet, eelnõu sisuni ei jõutud, kõik fraktsioonid, peale puuduva Keskerakonna fraktsiooni esindaja, ütlesid oma seisukoha, et praegusel hetkel ükski erakond Res Publica fraktsiooniga koos eelnõud nõus esitama ei ole. Hiljem on selgunud, et üksikud poliitikud oleksid olnud nõus eelnõu algatamist toetama.

U.Reinsalu märkis, et sellega on antud vastus sellele, miks eelnõu on esitanud ühe fraktsiooni poolt. Õige oli ka M.Klaasseni märkus selle kohta, et mõistlikum oleks eelnõule leida suuremat poliitilist toetust.

Teemat ei oleks mõtet viia täiskogusse enne kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. Lähiajal oleks hea üles kutsuda arutelule kõigi parlamendi fraktsioonide esindajad. Tulemuslikkuse nimel ei ole välistatud, et Res Publica fraktsioon on nõus kaaluma eelnõu menetlusest tagasi võtmist ning uuesti algatamist juba laiemal poliitilisel toetusel.

Täiendavate ekspertiiside tellimisest K.Mänd´i seisukohti oli, et senise Hasartmängumaksu Nõukogu audit oleks vajalik tellida. Kas seda peaks tellima Riigikontrollilt, Riigikogu Kantselei majandus- ja sotsiaalinfo osakonnalt või mõnelt teiselt organisatsioonilt, on otsustusküsimus. Eelnõu menetlemisega ei tasuks kiirustada.

Kodanikuühiskonna rahastamise süsteem vajaks reformimist. Küsimus on ulatuses, meetodis. Eelnõu raames tuleks esmalt kohtuda fraktsioonide esindajatega. Välistatud ei ole ka põhimõttelised muudatused.

K.Mänd märkis seoses analüüsiga seadusele tervikuna, et ükskõik, kas otsus pärast tegeleda kas ainult ühe osaga või tervikuna, oleks hilisem otsus. EKAK-i ühiskomisjonis arvati samamoodi, et otstarbekas oleks jõud ühendada ja arutada, kuhu võiks analüüsi suunata – Riigikontrolli, Riigikogu Kantselei MSI osakonnale või mujale. Pärast seda tuleb võtta vastu põhimõtteline otsus, kas tegeletakse ühe paragrahviga või teemaga tervikuna. Samavõrd, kui on vaja erakondade konsensust, on vaja ka erinevate ühenduste konsensust. Kui analüüs on tehtud, peaks toimuma arutelu ja tehtama konsensuslik otsus, kas tegeletakse küsimusega tervikuna või mitte. Siis saab küsimust arutada ka ühendustega. Tänane arutelu oleks pidanud toimuma varem, mis oleks ära hoidnud kõik tekkinud pinged ja arusaamatused.

U.Reinsalu arvas, et oluline oleks edastada EKAK-i ühiskomisjoni informatsioon ka põhiseaduskomisjoni.

A.Laius märkis, et süsteemi saab analüüsida siis, kui süsteem on olemas. Hasartmängumaksu Nõukogu tööd ei ole võimalik süsteemseks nimetada, mistõttu ei saa ka rahade eraldamist analüüsida – on üksikud projektid, mida on rahastatud. Kui Riigikogu otsustaks hasartmängumaksu seadust muuta, jõutaks analoogilisse olukorda, kui oli hasartmängumaksu seaduse vastuvõtmisel. Kui avatakse kultuuri rahastamist käsitletavate paragrahvide arutelu, tekib vastuseis kultuuriinimeste poolt, kes tunnevad, et kultuuri rahastamine on ohus. Seetõttu oleks mõistlik tegeleda väga väikese ulatusega teemaga seadusest, vastasel juhul tulemust ei saavutata.

A.Lepp märkis, et pärast seda, kui Res Publica fraktsioon andis menetlusse seaduse eelnõu, on käivitunud arutelu nii Vabariigi Valitsuses kui Riigikogus. On käivitatud arutelu EMÜ kohalike ümarlaudade käigus, on tulnud väga palju erinevaid märkusi, ideid, mida tuleks ilmtingimata arvestada enne seaduse eelnõu täiskogusse esitamist. Praegusel kujul eelnõu on problemaatiline ning üks lahendusvariant oleks kas seletuskirjas või lausa seaduse eelnõus kerkinud küsimused lahendada. Arutelu tuleks jätkata ning loodetavasti saab seda teha ka Riigikogu finantsilisel kaasabil.

K.Kaur märkis, et EKAK-i ühiskomisjonis on palju olulist infot ja otsuseid, mis peaks olema kättesaadav laiemalt, kui komisjoni töös osalejatele.

U.Reinsalu arvas, et analüüsi autoriteetsus on seda kõrgem, mida rohkem saab EKAK-i ühiskomisjoniga koostööd teha. Kindlasti oleks mõistlik saada ühiskomisjoni kolme alakomisjoni stenogrammid ja materjalid.

J.Laur toetas A.Laiuse seisukohta, et hasartmängumaksu seadus on väga keeruline kompromiss, mis saavutati poliitilise otsuse tulemusel ning ei pruugi olla ideaalne, kuid parema lahenduse saavutamine näib isegi keerulisem. Selles mõttes pole mõtet avada suurte kultuuriobjektide rahastamisskeemide, hasartmängumaksust toetavaid regionaalinvesteeringute küsimuste arutelu. Selles mõttes ei ole seadust otstarbekas Riigikontrollil analüüsida. Riigikontroll on Hasartmaksumängu Nõukogu töö üle vaadanud ja sellekohase akti esitanud, mida võiks ka põhiseaduskomisjonile tutvustada. Sedasorti analüüsi pole mõtet tellida Riigikontrollilt ja audiitoritelt, vaid ennekõike ühendustelt, kes on asjast huvitatud. Ühendused võiks püüda leida kompromisslahenduse, kuid lahendus saab esialgu olla eraldi küsimuste lahendamine.

U.Reinsalu arvas, et lähiajal tuleks teemat arutada fraktsioonides, kui suures ulatuses Riigikogu suudaks küsimust lahendada.

A.Lepp märkis, et A.Laius tegi küllalt põhjaliku analüüsi eelmise aasta 20.novembri EMÜ Suurkogul ning see on üleval EMÜ koduleheküljel.

U.Reinsalu tänas kõiki koosolekust osavõtjaid.

Urmas Reinsalu Triin Jaago

juhataja protokollija