KODANIKUÜHENDUSED ON DEMOKRAATIA LAHUTAMATU OSA

Eestimaa Rahvaliidu juhatuse avaldus

6. juunil 2002

Eesti kodanikeühenduste ajalugu ulatub XIX sajandi keskele. Taasiseseisvumine avas uuesti võimalused kodanike omaalgatuslike ühenduste tekkeks. Neid on praegu Eestis üle 17 tuhande. Ühiskonna vajadustest on riigi- ja ärisektori kõrvale kasvanud ulatuslik isetoimiv mittetulundussektor.

Kodanikeühendused teevad inimeste heaks palju sellist, mida riik ei pea tegema, ei suuda või üliliberaalsuses ei tahagi teha. Nad vabastavad inimeste loova algatusvõime, nad suurendavad solidaarsustunnet meie lõhenenud ühiskonnas, nad lähendavad eri rahvustest kogukondi, nad loovad juurde töökohti. Riigivõim paraku ei märka, et kodanikeühendused toovad Eestisse olulises mahus välisinvesteeringuid.

Kodanikeühenduste areng on jõudnud ette riigiaparaadi suutlikkusest mõista kodanikeühenduste rolli ja mõju ühiskonnas. Kodanikuühendused on organiseerunud jõud, millega saab suhelda ainult vastastikust arusaamist taotledes ja võrdõiguslikku dialoogi pidades.

Kodanikeühendused vajavad seadusandliku ruumi jätkuvat korrastamist, riikliku tugisüsteemi rajamist. Peale selle otsest materiaalset toetust riigilt, kuivõrd nad tegelevad ka riigile oluliste ülesannete lahendamisega – külatanumast Euroopani. Riik peab leppima kodanikuühenduste paljususega kui normaalse olukorraga. Riigivõim peab looma eeldused ja tagama tingimused, et kodanikuühenduste tegevus tuleneks üldsuse taotlustest, oleks vastutustundlik ja selge.

Eestimaa Rahvaliit tunnustab Eesti Mittetulunduste Ümarlauda esindusliku partnerina suhtlemises riigiga selle sektori arengut puudutavates küsimustes.

Eestimaa Rahvaliit toetab “Eesti Kodanikeühiskonna Arengu Kontseptsioonis” püstitatud põhimõtteid ja taotleb selle viivitusteta menetlemist Riigikogus.

Eestimaa Rahvaliidu programmiliseks põhimõtteks on ammutada jõudu ja mõtteid rahvaalgatusest, toetuda rahvaalgatusele ja tunda kohustust rahva algatatut ellu viia.