Uno Parm
Ministri nõunik
Väino Tõemets
Kohaliku omavalitsuse osakonna juhataja
21. mai 2003. a.
Palume edastada minister Jaan Õunapuule tänusõnad Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua esinduskogu
poolt, et ta leidis aega meie jutuajamiseks 08. mail 2003. a.
Kohtumise eesmärgiks oli luua suhted uue siseministriga, alustada ühenduste
ja valitsuse ühiskomisjoni moodustamisega Eesti kodanikuühiskonna arengu
kontseptsiooni (EKAK) elluviimiseks ja teadvustada Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua
(EMÜ) rolli selles protsessis.
Valdkondlike ühenduste partneriteks avalikus sektoris on vastavad ministeeriumid
ja ametid. Üldküsimuste lahendamine (ühenduste riigipoolse rahastamisskeemi
korrastamine, üldise kodanikualgatuslikku ja vabatahtlikku tegevust soosiva õigusliku
ja keskkondliku raamistiku arendamine jne) on siseministeeriumi haldusalas. Ühenduste
poolelt tegelevad üldküsimustega Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste
Liit (EMSL) arengu- ja toetusprogrammide kaudu ning Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaud
ja selle esinduskogu ühtsete seisukohtade kujundamise ja läbirääkimiste kaudu.
Vaatamata meiepoolsetele katsetele neid korrastada, on suhted ja koostöö siseministeeriumiga
olnud pigem takistavad ja koostööd pärssivad kui partnerlusel põhinevad.
Ühendused on seni ise loonud ja rahastanud oma peamisi toimemehhanisme - ühendustele
mõeldud tugivõrgustikku, koolitusi poliitikate kujundamiseks ja vastavates
protsessides osalemiseks, kanaleid seadusloomes osalemiseks, meediaprogramme,
vastava õppeaine loomist Tallinna Pedagoogikaülikoolis, erinevaid uuringuid
jms. Oleme saavutanud olukorra, kus Eesti ühendused ja kolmas sektor on arvult
suur, rahvusvaheliselt tunnustatud, annab tööd 4-5 protsendile töötavatest
elanikest. Kodanikualgatuslikud organisatsioonid pakuvad professionaalseid
teenuseid, kaasavad kogukondi, teostavad eestkostet oma sihtrühmadele, kujundavad
kohalikku arengut ning on muutumas partneriteks eraettevõtetele.
Paar aastat tagasi sai selgeks, et ilma avaliku sektoriga koostööd omamata
on areng ja tegevused takistatud. Selle tarbeks hakati kujundama ühenduste
ja avaliku sektori suhteid reguleerivat protsessi. Mitmeaastase töö tulemusena
ning paari tuhande inimese osalusega sündis EKAK. Protsessi kureeris EMSL ning
dokumendi viis Riigikogu suurde saali EMÜ ja Riigikogu kolme komisjoni ühine
töö. Tegemist on ainulaadse dokumendiga, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatusliku
sektori vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku
poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel.
Senised koostöö katsed siseministeeriumiga on lõppenud tulemusetult. Kahjuks
on neid süvendanud ka siseministeeriumi ametnik Kadri Kopli. Pr. Kopli ülesandeks
on olnud suhted ühendustega ja kodanikuühiskonna temaatika. Paraku ei ole tema
tegevusel olnud ühtegi nähtavat tulemust. Lubadused korrastada seadusandlust,
teha uuringuid ja üle vaadata rahastamiskeem on jäänud täitmata. Oleme selle
probleemiga pöördunud ka ministeeriumi asekantsleri Mart Kirsipuu poole. Koostööst
ja ühistest aruteludest EMÜ esindajatega on Kadri Kopli hoidunud.
Vaatamata siseministeeriumi seisukohtadele kiitis Riigikogu eelmine koosseis
EKAKi 12. detsembril 2002. a. heaks. Seal on kirjas, et Vabariigi Valitsuse
ja ühenduste esindajad moodustavad ühiskomisjoni EKAKi rakendamise tegevuskavade
ettevalmistamise, elluviimise ja täitmise hindamise süsteemi käivitamiseks.
EMÜ esinduskogul on ühiskomisjonis osalemiseks lisaks valmisolekule ja tahtmisele
olemas ka moraalne õigus.
Ministriga kohtudes soovisime, et ühiskomisjon alustaks tööd võimalikult ruttu
ning EKAKis toodud kolm pikaajalist ja 11 lühiajalist prioriteeti saaksid läbirääkimiste
ja konsensuse tulemusena endale tegevused, mida ühendused ja avalik sektor
teostama asuvad. Eelkõige on olulised tugisüsteemi toetamine, kanalite ülevaatamine
inimeste ja ühenduste kaasamiseks ning riigipoolse rahastamisskeemi väljatöötamine.
Teeme ettepaneku kokku leppida, kuidas erinevad osapooled ühiskomisjoni loomisele
ja tegevusele kaasa saavad aidata.
EMÜ on Eesti kodanikeühenduste pidevalt töötav kõigile avatud koostöövorm
mittetulundussektori ja kodanikuühiskonna teemade käsitlemiseks ning suhete
arendamiseks avaliku ja ärisektoriga. EMÜ organid on suurkogu ja esinduskogu. EMÜ suurkogu on
EMÜ kõrgeim organ, mille töös võivad osaleda kõik huvitatud ühendused. Suurkogu
peetakse vähemalt kord aastas esinduskogu poolt määratud ajal. EMÜ esinduskogu on
suurkogul valitud organ, mis esindab mittetulundussektori seisukohti EMÜ suurkogude
vahelisel ajal. Tegevust korraldatakse EMÜ sihtasutuse kaudu. EMÜ on kolmandat
aastat tegutsev koostöövorm, mis väljendab kõigi nende inimeste ja ühenduste
huve, kes osalevad selle töös suurkogul ja suurkogude vahelisel perioodil.
EMÜ ei tegele valdkondlike probleemidega, vaid koondab ühismured ja väljundid
ning leiab neile kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna arendamisel lahendusi
ja rakendusi.
EMÜ esinduskogu soovib saavutada häid ja toimivaid suhteid siseministeeriumiga,
et omada siseministeeriumis usaldusväärseid, kompetentseid ja ühenduste poolt
lugupeetud partnereid kindlustamaks sellega kodanikualgatusliku sektori elujõulisuseks
vajaliku koostöö.
Soovime teada:
1. Kas ühiskomisjoni tööpõhimõtteid on asutud ette valmistama, millal on nende
valmimise tähtaeg ning kes on vastutav isik (ametniku nimi)?
2. Kas on otsustatud, millal ühiskomisjon kokku kutsutakse ning kes seda juhtima
asub?
Peame vajalikuks märkida, et valitsuskoalitsioon on pidanud vajalikuks avaldada
EKAKile toetust ka koalitsioonileppes riigivalitsemise ja omavalitsuse korralduse
poliitika peatükis punktis 4.2.
Kõik EMÜ materjalid on saadaval veebilehel http://www.emy.ee
Lugupidamisega
Ü
lo Siivelt
EMÜ esinduskogu kaasesimees